Värske seadus: osa inimesi saab kalli sundliitumise, teised odavama hinna (2)
8. juuli 2023, 16:00
Eestis võeti vastu uus ühisveevärgiseadus. Omanike Keskliit on paljude punktidega rahul, kuid kõige suurem murekoht koduomanike jaoks on sinna sisse jäänud.
Värske Eesti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadus, mis hakkas kehtima käesoleva kuu algusest, toob terve rea muutusi koduomanike jaoks.
Juba ühisveevärgiga liitunud koduomanike jaoks võib seadus tuua leevenduse – nimelt hakkab vee hinda kinnitama uus asutus. «Positiivse poole pealt läks sinna sisse omanike soov, et kõikide vee-ettevõtjate hinnad kinnitab konkurentsiamet. Varem pidid seda tegema ainult suuremad vee-ettevõtjad,» ütles Omanike Keskliidu juht Andry Krass.
Veel üht hinnalangetust lubab seadus alates 2025. aastast: paikades, kus on reoveekogumisalal üle 2000 inimese, peavad inimesed saama purgimisteenust (kogumismahutitest reovee äravedu ja puhastamist) üldkanalisatsiooniteenuse hinnaga. Kui inimene on aga vabatahtlikult ühisveevärgiga liitumisest keeldunud, siis ei aita midagi – ta peab jätkuvalt ettevõtjale kõrget hinda tasuma.
Vee-ettevõtjatele anti aga võimalus, inimestelt vee eest erinevat hinda küsida, seda nii tarbimise kui ka ilmastikuoludega põhjendades. Nimelt võivad veefirmad põuaperioodidel neilt, kes justkui tavapärasest rohkem vett kulutavad, vee eest kõrgemat hinda nõuda.
Uus liitumiskohustus
Seadus näeb aga ette suure muutuse hulga koduomanike jaoks. Kui eramu asub alal, millel on kohaliku omavalitsuse ühisveevärgiga liitumise kava olemas ja sinna ühisveevärki ehitama hakatakse, siis tekib inimesel kohustus sellega liituda nelja aasta jooksul alates liitumispunkti loomisest. Kas krunt asub reoveekogumisalal, saab vaadata keskkonnaportaalist nupu «vesi» alt. Seda, kas omavalitsusel on antud alaga ühisveevärgikava, saab küsida kohalikust omavalitsusest.
Andry Krass rõhutab, et liitumiskohustus ei ole sugugi absoluutne. «See, mis läks seadusesse seoses liitumistingimustega, omanike liitu põhimõtteliselt rahuldas, sest liitumiskohustuse määrajaks sai KOV, mis on omanikule lähim otsustustasand. KOVi puhul väheneb risk, et avalik võim kehtestab omanikule ebamõistlikud liitumistingimused,» rääkis Krass.
Lisaks läks uude seadusesse Krassi sõnul sisse, et omanikul puudub liitumiskohustus, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab kehtestatud nõuetele. «Sealjuures loetakse omaniku joogiveesüsteem nõuetele vastavaks ka juhul, kui joogivee kvaliteedinäitajad ei vasta veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele, kuid joogiveesüsteem ei ohusta teiste isikute joogiveesüsteeme, põhjavee kvaliteeti, inimese tervist ega keskkonda. Kui mõni KOV on eeltoodud põhimõtteid rikkunud, siis soovitan pöörduda kohtusse,» sõnas Krass.
Üks probleem on siiski jäänud: «Millega omanikud aga endiselt rahul ei ole, on säte, mis asetab vee-ettevõtja ja omaniku vahelise teenuse osutamise piiritluspunkti kinnistu piirist eemale. Oleme seisukohal, et veeteenus tuleb tuua kinnistu piirini. See on suurem probleem,» sõnas krass.