/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/07/15441368t1h9de1.jpg)
Inbanki laenude ja kaartide müügijuhi Evelin Rahkema sõnul on makselahenduste maailma suurimaks trendiks digitaliseerumine – üha rohkem oste tehakse just digitaalsete rahakottidega ehk mobiiltelefoni, nutikella või -sõrmusega.
Makselahenduste maailma suurim trend on digitaliseerumine (1)
«On kasvanud ka digitaalsete rahakottidega tehtud interneti ostud, sest need on võrreldes panka sisse logimise või krediitkaardi andmete lisamisega mugavamad. Lisaks pakub üha rohkem kaupmehi internetipoodidest võimalust maksta näiteks Apple Pay või Google Payga,» märkis Rahkema pressiteates.
Ka Eesti Panga statistika kinnitab, et üha enam on neid kaardivaldajaid, kes plastikkaarti maksmiseks ei kasuta. Digirahakotiga tehti tänavu esimeses kvartalis Eestis juba 16,5 protsenti kaardimaksetest, aasta varem oli selliste maksete osakaal 8 protsendi võrra väiksem.
«Välismaal kasutavad eestimaalased digirahakotti veelgi sagedamini – esimeses kvartalis tehti nii juba veerand kõikidest kaardimaksetest, mis on 12 protsendi võrra enam kui aasta varem,» lausus Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu.
Ta lisas, et digirahakoti maksete osakaalu kasvatab ka pangakaartide väljastamine virtuaalkaartidena. «Virtuaalkaardi omanikul ei pruugigi plastikust kaarti olla, kuna kaardi saab lisada telefoni või nutikella digirahakotti ning seejärel teha oste nii füüsilises müügikohas kui ka e-poes,» lisas Soosalu.
Ebakindel majanduskeskkond pole ekspertide sõnul siiski krediitkaartide kasutamist suurendanud. «Viimase paarikümne aasta kogemus näitab Eestis, et krediitkaarte kasutatakse pigem rohkem siis, kui ajad on head ja tarbimiskulutused on suuremad. Ehk krediitkaarte kasutatakse rohkem siis, kui inimestel on võimalik ja julgust rohkem tarbida. Kuigi viimase aasta jooksul on krediitkaartide arv ja käive natuke kasvanud, siis suuresti on see seostatav hindade kasvuga, mistõttu krediitkaardiga makstavad summad on lihtsalt suuremad,» selgitas Soosalu.
Inbanki laenude ja kaartide müügijuhi sõnul on kriisid näidanud tarbijakäitumises ebakindluse märke, kuid praegune majanduskeskkond ja Euribori tõus pole nii üleüldist tarbimist kui ka krediitkaartide kasutamist oluliselt mõjutanud.
«Näiteks energiakriisi tipphetkel oli märgata inimeste ettevaatlikust ning laenude võtmist minimeeriti – energia hinda koges tarbija lähemalt ja vahetumalt ning keegi ei osanud prognoosida, millistesse kõrgustesse võivad energiahinnad pürgida. See tegigi tarbijaid ettevaatlikumaks. Praegu on näha, et hoolimata inflatsioonist pole tarbimine kuhugi ära kadunud ning valdkond pole olulises languses,» kinnitas Rahkema.