Hinnatõus muutus juunis lõpuks ühekohaliseks, kuid kuine hinnatõus oli endiselt väga kiire. Kaubad ja teenused kallinevad kodumaise hinnasurve toel, kommenteeris Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik statistiakaameti tänast tarbijahindade tõusu teadet.
Swedbanki analüütik: hinnatõus on kasulik mõnele müüjale, aga ühiskonna heaolu langeb
Statistikaameti andmetel kerkis kaupade ja teenuste hinnamuutust kajastav tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,7 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuniga tuli kaupade ja teenuste eest välja käia 0,8 protsenti rohkem.
Mulluse juuniga võrreldes olid kaubad 9 protsenti ja teenused 9,2 protsenti kallimad.
Statistikaameti tiimijuhi Viktoria Trasanovi sõnul mõjutas juunis tarbijahinnaindeksit eelmise aasta juuniga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole.
Liis Elmiku sõnul kallinevad kaubad ja teenused kodumaise hinnasurve toel, energia ja importkaubad maksavad samapalju kui aasta tagasi.
«Hindade nii kiire kasv või olla kasulik üksikutele müüjatele, ühiskonnale tervikuna tähendab see aga heaolu langust,» lausus Elmik.
«Hindade nii kiire kasv või olla kasulik üksikutele müüjatele, ühiskonnale tervikuna tähendab see aga heaolu langust,» lausus Elmik.
Eesti tööstuse hinnang oma konkurentsivõimele on rekordiliselt madal. Murettekitav on tema sõnul ka asjaolu, et ettevõtete käibed olid aprillis ja mais aastatagusest väiksemad, seda hoolimata hindade tõusust.
Elmik tõi välja, et toiduainete hinnad kasvavad jätkuvalt, kuigi konkurents toidukaupluste vahel on tihe ja tarbijad ostavad odavamaid tooteid ning väiksemaid koguseid. Samas on tarbijaid tema sõnul sõjapõgenike ja turistide tõttu varasemast rohkem, palkade kasv kiire ja tööpuudus madal.
Hinnatõus aeglustub Elmiku sõnul vähehaaval. 2023. aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 10 protsendi võrra. Kõige rohkem mõjutab hinnatõusu toidu kallinemine. «Aasta lõpus kergitavad hindu plaanitavad maksutõusud, mis küll jõustuvad alles järgmisel aastal,» märkis ta.