/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/07/07/15440622t1h695e.jpg)
LHV majandusekspert Heido Vitsur nentis juunikuu tarbijahinnaindeksi näitajaid kommenteerides, et aastaga ligi viiendiku võrra kallinenud toiduhindade puhul ilmselt lähiajal leevendust oodata pole.
Heido Vitsur: kodust väljas söömine kallines tunduvalt kiiremini kui toit kauplustes
Statistikaamet teatas reedel, et tarbijahinnaindeks tõusis juunis võrreldes maiga 0,7 protsenti ning võrreldes eelmise aasta juuniga 9,2 protsenti. Maiga võrreldes andsid suure osa hinnatõusust toiduainete ja majutusteenuste hinnad.
«Kui juunikuu 9,2 protsendi suurune hinnatõus langes päris kenasti kokku selleks aastaks prognoositud inflatsiooni tasemega ja enamikes kaubagruppides hinnatõusud keskmisest üle paari protsendipunkti ei erinenud, siis toidu 19,5 protsendi suurune kallinemine oli kindlasti ebameeldiv,» ütles Vitsur BNS-ile.
«Oma osa toidu suures kallinemises oli loomulikult külmal kevadel ja sellele järgnenud põuasel suvel, mistõttu värske köögivili kallines 37 protsenti ja puuviljad ja marjad 34,5 protsenti. Võib arvata, et neis sektorites tekkinud kahju juuniga veel ei lõppenud ja me näeme siin oodatust kõrgemaid hindu ka juulis,» tõdes ta.
Vitsur tõi välja, et lisaks kallinesid juunis ka teiste oluliste toiduainete gruppide hinnad: jahu, jahutooted ja tangained 21,7 protsenti, lihatooted 16,8 protsenti ning piimatooted ja munad 16,2 protsenti. Majanduseksperdi hinnangul pole ilmselt pole ka nende puhul praeguse seisuga olukorra paranemist oodata.
Vaba aja tegevused kallinesid
«Samas tasub tähele panna, et kahes kaubagrupis – söömine väljaspool kodu ja majutus ning vaba aeg – kallinesid hinnad võrreldes maiga tunduvalt enam kui toiduainete hinnad. Söömisel väljaspool kodu ja majutuses 4,7 protsenti ja vabal ajal 2,2 protsenti. Ilmselt on olukord siin kahetähenduslik. Ühelt poolt näitab see seda, et osa tarbijaskonnast pole eriti hinnatundlik, kuid teisest küljest ka seda, et ilmselt on mõlemas sektoris aset leidnud tajutav kohandumine,» selgitas Vitsur.
Samuti on tema vaates ilmne, et kui aasta tagasi tõi kütuste ja elektrienergia kallinemine kaasa kiire üldise hinnatõusu, siis energiahindade alanemise puhul seda mõju märgata ei ole. «Osaliselt on see seletatav hinnatõusule järgnenud palgakasvuga ja ka energia kallinemisest tingitud kahjude katmise vajadusega, kuid tahes tahtmata tuleb tõdeda, et meil valitsevate konkurentsitingimuste juures liiguvad hinnad tunduvalt vabamalt üles kui alla,» võttis ta kokku.