Balti era- ja riskikapitali fondid kaasasid rekordsumma

Riskifondid kaasasid kõvasti raha Foto: ZUMAPRESS.com/scanpix

Eesti, Läti ja Leedu era- ja riskikapitali fondid kaasasid möödunud aastal investeeringutena rekordilised 300 miljonit eurot, kasvatades kaasatud kapitali mahtu võrreldes aasta varasemaga üle 130%. Baltimaade fondides on täna uute investeeringute ootel 1,1 miljardit eurot.

KPMG Baltics Deal’s meeskonna poolt läbi viidud era- ja riskikapitali turu analüüsist selgub, et Baltimaade turg saavutas mullu seni kõrgeima investeeringute taseme ning aasta lõpu seisuga oli Balti riikide era- ja riskikapitali fondide investeerimisreserv 1,1 miljardit eurot. Alates 2010. aastast on Baltimaade fondid kaasanud 2,2 miljardit eurot, kuid ainuüksi möödunud aastal oli kaasatud kapitali maht 298 miljonit eurot, sh riskikapitali fondide poolt kogutud investeeringud ulatusid 244 miljoni euroni, mis on läbi aegade kõrgeim tase.

Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) tegevjuht Kadri Lindpere ütles, et möödunud aasta oli Eesti riskikapitalifondide jaoks aktiivne rahastamisaasta ning paljudel fondidel õnnestus uue fondi maht kasvatada eelmisega võrreldes mitmekordseks.

«Eesti on olnud edukas digivaldkondade arendamisel ja ettevõtlussõbraliku keskkonna loomisel ning ka väliskapitali ligimeelitamisel. Meie era- ja riskikapitaliturg on märkimisväärselt kasvanud ning suurte rahvusvaheliste investorite usaldus Balti riikide vastu on selle parim tõestus,» ütles Lindpere.

2022. aastal tegid Balti riikide era- ja riskikapitalifondid üle 220 tehingu, investeerides 212 miljonit eurot Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetesse. Seda on 44% enam, kui aasta varem. Lisaks kohalikele investeeringutele laiendavad Balti riikide fondid järjest enam oma tegevuspiirkonda - välisturgudele tehtud investeeringud ulatusid mullu 69 miljoni euroni.

KPMG Baltics'i Deal’s valdkonna M&A nõustamise juht Dmitri Ševoldajev tõi välja, et Balti riikide fondid näitavad järjest enam küpsemise märke.

«Fondid kaasavad edukalt kapitali nüüd juba teise ja kolmandasse fondi ning fondide investorbaas on märkimisväärselt laienenud ja seda nii geograafilises kui ka investorite profiili vaatest,» selgitas Ševoldajev.

Läti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (LVCA) tegevjuht Anita Titova märkis, et raport näitab sektori head sünergiat kõikjal Balti riikides.

«Enamik fondidest investeerib kõigisse Balti riikidesse ja mitmed ka üleeuroopaliselt. Fondide geograafiline haare võimaldab neil valida mitmete perspektiivikate ettevõtete vahel ning töötada portfellide arendamisel koostöös maailma suurimate riskikapitali valdkonna tegijatega,» ütles ta.

Leedu Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (LT VCA) tegevdirektor Gerda Sakalauskaitė aga rõhutas, et Leedu on suunanud järjest enam fookust globaalsetele väljakutsetele ja innovatsiooni edendamisele.

«Vilniuses asuvad fondid on kaasanud investeeringud Euroopa kliimatehnoloogia ettevõtete tarbeks, samuti oli mullu suurimaks kapitali kaasajaks energiasektor. Usume, et uutele energialahendustele üleminek on üks paremaid valdkondi, millele investeeringute tegemisel keskenduda,» märkis ta.