Õpilasfirma haridusprogrammi korraldaja on rahahädas

Õpilasfirmade laat Pärnu Kaubamajakas Foto: Siiri Erala

Eesti koolides õpilasfirma haridusprogrammi korraldaja Junior Achievement Eesti pöördus valitsusliikmete poole, kuna riigitoetuste süsteemi muudatuste tõttu on organisatsiooni rahastus vähenemas.

 

See võib tegevjuhi Kersti Loori sõnul viia vajaduseni küsida programmi eest tasu, mis omakorda pärsiks väiksemate koolide ligipääsu ettevõtlusõppele. Loor märkis kirjas peaminister Kaja Kallasele ja rahandusminister Mart Võrklaevale, et viimase seitsme aastaga on õpilasfirma programm jõudnud enam kui 120 kooli, aastas koolitatakse juurde keskmiselt 100 juhendajat, luuakse rohkem kui 500 õpilas- ja minifirmat ning programmis on ligikaudu 2000 õpilast.

Palju rahalist tuge on programm saanud Euroopa sotsiaalfondist rahastatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu kaudu – näiteks tänavu saab Junior Achievement Eesti nimetatud programmist toetust 125 500 eurot –, ent see programm lõpeb tänavu 31. augustiga. Sihtasutuse aastaeelarve tavalisel aastal on tegevjuhi sõnul ligikaudu 400 000 eurot, millest kolmandik võiks tulla toetusena riigieelarvest.

«Läbi aegade oleme püüdnud hoida väga laiapõhjalist rahastust erinevatest allikatest – projektid, ettevõtted, eratoetajad. Nüüd seoses rahastamise korrastamisega on ettevõtlusõpe suunatud haridusministeeriumi valitsemisalasse, kus see aga kedagi ei näi huvitavat. Muret tekitab aga hoopis see, et ka teised allikad, kust varem oleme saanud projektiraha taotleda – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS), hasartmängumaksu nõukogu –, on suletud või meie jaoks suletud ja nende asemele uusi asutusi, kus rahastust taotleda, pole tekkinud,» nentis Loor.

Siiski on tema sõnul haridus- ja teadusministeerium andnud «peaaegu kindlaid lubadusi», et saab Junior Achievement Eestit toetada ligikaudu 60 000 euroga aastas, mis on samas vaid pool tänavu lõppevast Edu ja Tegu programmi toetusest. Tegevjuht lisas, et sihtasutus taotleb aktiivselt projektitoetust teistest fondidest ja Euroopa Liidu struktuurifondidest ning käimas on koostööprojektid Nordplusi, Erasmus+ ja kohe algamas Interreg Central Balticu rahastusel.

«Kõik need projektid aitavad meil teha programmiarendust ja pakkuda noortele lisavõimalusi, aga ei toeta meie põhitegevust, nagu seda tegi Edu ja Tegu programm. Arvestades ka majanduse mitte kõige paremaid aegu, ei ole olulist rahastuse lisa ette näha ka ettevõtetelt. Selles olukorras tundub meile võimatu jätkata praegusel tasemel ja mahus tuge õpilasfirma programmile, see tähendab õpetajate täiendkoolitust, nõustamist, õpilasfirmade registri pidamist, koolitusi õpilasfirma liikmetele, Eesti õpilasfirmade laada ja võistluste korraldamist mini- ja õpilasfirmadele ja nii edasi,» tõdes Loor.

«Haridusministeerium väidab küll, et ettevõtlusõppe arendamine on koolide oma rida ja kogu raha selleks peab tulema koolide eelarvest, aga paraku see täiesti nii ei toimi. Me ei ole soovinud Õpilasfirmast teha elitaarset programmi, mis on kättesaadav ainult suurtele ja rikastele koolidele, sest näeme selle programmi järele palju suuremat vajadust just maapiirkondades. Samas peame otsima uusi rahastusmudeleid ning see võib tähendada ka tasu kehtestamist koolidele programmi kasutamise eest,» lisas ta.