Kaspar Oja: 40 protsenti hinnatõusust tõid ettevõtete kasumid

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja Foto: Remo Tõnismäe

Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on avaldanud viimasel ajal arvutusi hinnatõusu allikate kohta ja jõudnud järeldusele, et märkimisväärne osa euroala hiljutisest inflatsioonist on tulnud kasumite kasvust. 2023. aasta esimeses kvartalis olid Eesti tarbijahinnad 31 protsenti kõrgemad kui 2019. aasta esimeses kvartalis. Kasumid tõstsid hinnataset ligikaudu 12 protsendi võrra ehk ligi 40 protsendi ulatuses kogu hinnatõusust, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis. 

Varasemast on teada, et kiire hinnatõusu ajal suurenes majanduses juurdehindlus. Seda saab suuresti selgitada tegevusaladega, mille väljamüügihinnad maailmaturul kasvasid, näiteks energeetika ja põllumajandus. Ülejäänud harudes jäi aga juurdehindlus keskeltläbi varasemale tasemele. See tähendab, et hindasid oli võimalik tõsta sama kiiresti, kui kasvasid sisendikulud. Teisisõnu kasvatati ka kasumeid sama kiiresti, kui kallinesid sisendid.

Viimaste aastate hinnatõusust ligikaudu 20 protsenti on tulnud sellest, et ettevõtete tööjõukulu pakutava toodangu kohta on kasvanud, ja 40 protsenti sellest, et kapitalitulu toodangu kohta on suurenenud (vt joonis 1). Ülejäänud inflatsioonis mängib suurt rolli impordi kallinemine. Need proportsioonid on sarnased euroala keskmiste näitajatega.

Joonis 1. Tööjõu- ja kapitalitulu mõju inflatsioonile Foto: Eesti Pank.

Analüüs näitab, et kasumite kasvu mõju hinnatõusule on hakanud vähenema. Arvutuste aluseks on majanduskasvu (SKT) andmed, kus kasumite kasv oli tänavu esimeses kvartalis aeglasem kui ettevõtete statistikas. Seetõttu on võimalik, et kasumite roll võib olla esimeses kvartalis alahinnatud. Lisaks näeme jooniselt 1, et isegi kui kapitalitulu ja impordihinnad enam inflatsiooni ei panustaks, oleks inflatsioon tööjõukulu kiire kasvu tõttu ikkagi ligi 4 protsenti ehk mineviku keskmisega võrreldes väga kiire.

Kui võrrelda 2023. aasta esimese kvartali hinnataset koroonaviiruse-eelse ajaga ehk 2019. aasta esimese kvartaliga, siis on hinnataseme tõusu hoogustanud kõige rohkem kasumite kasv kinnisvara-, energeetika-, finants- ja kaubandussektoris (vt joonis 2). Nimetatutest kaks esimest andsid kapitalitulu kasvu mõjust poole ja kõik neli tegevusala kokku ligi 75 protsenti kapitalitulu kasvu mõjust inflatsioonile. Need on tegevusalad, mis mõjutavad erinevate ettevõtete sisendikulusid ja seega kaudselt väga paljude toodete hinda.

Joonis 2. Kapitalitulu mõju hinnatõusule tegevusalade kaupa Foto: Eesti Pank.

Juurdehindlusest räägitakse sageli kaubandussektori puhul, kuna seal on seda kõige lihtsam jälgida, kuid analüüs näitab, et suur osa hinnatõusust on siiski pärit teistest sektoritest. Kaubandussektoriga otseselt seotud hinnatõusust annab peamise osa tööjõukulu suurenemine.

Analüüsi tulemuse tõlgendamisel tuleb arvestada, et vaatleme niinimetatud ühikukasumeid ehk kapitalitulu ühe toodanguühiku kohta. See tähendab, et kui kapitalitulu kasvab sama kiiresti kui toodang, siis see ei mõjuta hindasid. Hinnad tõusevad, kui kasumid kasvavad toodangust kiiremini. Samuti tõstavad kasumid hinda, kui toodang küll väheneb, kuid kasumid ei lange.

Lisaks ostujõu kahandamisele mõjutab kiire inflatsioon konkurentsivõimet, kuna hoogne hinnakasv avaldab survet kodumaistele tootmishindadele. See omakorda tähendab, et eksporttoodete tootmine muutub kallimaks ja eksportivatel ettevõtetel on välisturul keerulisem konkureerida.

Mida teha?

Kapitalitulu reageerib nõudluse muutustele harilikult kiiresti, sest palkade läbirääkimine võtab aega ja seega majanduskriisides langevad kasumid kiiresti, aga ootamatute nõudlusest tulenevate šokkide korral need ka kasvavad kiiresti. Kui turule sisenemine on lihtne, meelitab kasumite kasv ligi uusi ettevõtteid ja see aitab hinda alla tuua. Eesti turg on aga väike ega pruugi olla uutele pakkujatele atraktiivne.

Eestis on vaja rohkem tähelepanu pöörata tarbijatele info jagamisele. Kiire inflatsioon raskendab arusaamist sellest, mis on kaupade ja teenuste mõistlik hind, ning sellistes tingimustes on hindu lihtne tõsta. Minevikus on teistes riikides püütud seda lahendada konkurentsiameti tugevama sekkumisega turule, kuid see ei pruugi enam tingimata aidata, sest võib muuta turu uutele pakkujatele veel vähem atraktiivseks. Osa kiirest hinnatõusust tulenebki tõenäoliselt sellest, et tarbijatel ei ole sama head informatsiooni kui ettevõtetel, ning seda tühimikku tuleks täita usaldusväärse ja avalikkusele tasuta pakutava analüüsiga. Me ei peaks häbenema küsida, miks ühe või teise toote hind on nii palju kasvanud, leppides lihtsalt selgitusega, et hinnad kasvavad, sest kõik teised tõstavad ka hindu.

Kuidas selle tulemuseni on jõutud?

Analüüs võtab arvesse nii kaupade ja teenuste kallinemise otsest mõju tarbijahindadele kui ka väärtusahelas tekkivat muud inflatsiooni. Näiteks elekter ja üür kuuluvad majapidamiste tarbimiskorvi ja seega mõjutavad tarbijahindu otse, aga need on ühtlasi oluliseks ettevõtete sisendiks ja mõjutavad tarbijahindu ka kaudselt. Selline kaudne mõju on arvesse võetud, kasutades 2015. aasta sisend-väljundtabelit, mis on küll praeguseks üsna vana, kuid siiski seni avaldatutest kõige värskem. Tabeli abil on jagatud tarbijahind erinevate allikate vahel kaupade lõikes. Saame vaadata, kui suure osa hinnatasemest annab ühe või teise kauba tootmiseks vajalik kapitalitulu ja tööjõutulu. Saadud kaalude abil on hinnatud, kui palju on tööjõu- ja kapitalitulu kasv tooteühiku kohta mingil tegevusalal hinnataset suurendanud.