Pakri energiasalv annaks 100 000 elektriauto jagu särtsu
/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
6. juuli 2023, 13:15
Energiasalve maa-alune Paldiskisse rajatav 500MW vesisalvesti on lahendus, mis võimaldaks minna Eestil pea täies mahus üle sõltumatule taastuvenergiale ja tagaks tulevikus tarbijatele madalama elektrihinna.
Energiasalv Pakri OÜ teatas täna, et kaasas Paldiskisse rajatava Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti ehitamiseks täiendavalt 11 miljonit eurot, mis annab lisakindluse, et energiasalvestuse projekt jõuab oma arendustega kiirelt investeerimisvalmiduseni 2024. aasta suveks ja ehitusega saaks alustada sama aasta sügisel.
Salvesti töötab põhimõttel, et 4,5 miljonit kuupmeetrit merevett langeb šahti, kus paneb pöörlema turbiinid, mis toodavad kõrgelt langeva vee energiast elektrit. See toimuks ajal, mil odavat tuule- ega päikeelektrit ei toodeta. Jaam annaks umbes 6 gigavatt-tundi elektrit, mis on umbes pool Eesti kodumajapidamiste tarbimisest.
Ajal, mil elekter on odavaim, kui on tuult ja päikest, toimub jälle vastupidine protsess – kaheotstarbelised turbiinid hakkavad tööle pumbana, pumbates sügaval maa all oleva vee üles merre tagasi.
Energiasalve juhi ja asutaja Peep Siitami sõnul on maasse kaevatavad augud niivõrd suured, et sinna mahuks 50 Viru hotelli. Vesisalvesti 500-megavattine maht on aga võrreldav 60 000-100 000 elektriauto akuga. Maasse peaks tulema viis šahti, millest suurima läbimõõt on 12 ja sügavus kuni 700 meetrit.
Vesisalvesti tuleb kordades akudest odavam
«Mis peamine, vesisalvesti on 3-5 korda odavam, kui teised akutehnoloogiad, mida suurte mahtude salvestamiseks plaanitakse praegu kasutama hakata,» rääkis Siitam. «Energiasalve otsesed ja kaudsed kasud riigile oleksid kokku aastatel 2026-2050 4,35 miljardit eurot, millest 2,7 miljardit tuleks salvestusprojektist ja 1,65 miljardit eurot loodusvaraprojektist.»
Loodusvaraprojektist saadava kasu all peetakse silmas maapõues paarisaja meetri sügavusel algavat kristallilist aluskorda, milleks Paldiskis on parematele graniitidele lähedaste omadustega erinevad gneissid. «Sealt kaevandatava ehituskillustikuga saaksime sama head teed kui Soomes,» arvas Siitam.
«Energeetikas on murrangulised ajad ja erakordsed ajad nõuavad uudseid meetodeid. Eestil on vaja energiajulgeoleku ja varustuskindluse säilitamiseks rohepöörde tingimustes ja Ukraina sõja taustal teha ära ambitsioonikas energiapööre,» rääkis Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. «Arvestades, et Eesti riiklik eesmärk on saavutada aastaks 2030 100% taastuvenergia osakaal energeetikas, on erinevate uuringute põhjal vaja energiajulgeoleku tagamiseks Eestis arendada vähemalt 2000 MW tuuleparke, 1300 MW päikeseparke ning 2000 MW salvestust ja juhitavat võimsust. Nii mahuka pöörde õnnestumiseks on meil vaja oluliselt arendada riigi ja erasektori koostööd,» selgitas Hääl.
Ehitamiseks saadi täiendavalt 11 miljonit eurot
Energiasalve vesisalvesti on ainuke Euroopa Liidu ühishuviprojektide hulka kuuluv salvesti projekt Põhja-Balti piirkonnas. Projekt on ellu kutsutud ja kaasrahastatud Vool OÜ, AS Alexela ja Sunly AS poolt. Uute investoritena lisandusid Combiwood Grupp OÜ, Warmeston OÜ ja Kiikri Kodu OÜ.
«Uute investorite kaasamine ja lisainvesteering olemasolevatelt investoritelt on tõestus sellest, et oleme õigel teel,» ütles Energiasalve juht ja asutaja Peep Siitam. «Maailma energeetikas on käimas võidujooks puhtale ja taskukohasele taastuvenergial põhinevale elektritootmisele üleminekul, see pole võimalik ilma pikaajalise salvestuseta. Ka Eesti vajab taastuvenergiale üleminekul salvesteid, et tagada soodne ja puhas elektrivarustus ka siis, kui tuul ei puhu või päike ei paista,» selgitas Peep Siitam.
Sunly juhatuse esimehe Priit Lepasepa sõnul on tulevikus iga energiatootmise ettevõte ühtlasi ka salvestusettevõte. «Me Sunlys investeerime sellesse juba täna, sest teame, et ilma salvestuseta ei ole võimalik vajalikke muudatusi energiasüsteemis teha,» sõnas Lepasepp.
Combiwood Grupi juhatuse esimehe Toomas Metsa sõnul toob tuule- ja päikeseelektri lisandumine vältimatult kaasa vajaduse salvestusvõimsuse järele. «Energiasalve poolt arendatav vesisalvesti toodab ja salvestab energiat uudse lähenemisega mis võimaldab asukohta väljaspool selleks tavapäraselt vajalike geograafiliste tingimuste (nagu mäed või suured jõed). Lisaks võimaldab selline salvesti hinnaliste maavarade asendamist mida oleks vaja olnud sarnases mahus akudel põhineva salvesti rajamisel. Olen kindel, et see on väga vajalik projekt Eestile aga usun kas selle palju laiemasse potentsiaali,» rääkis Mets.
Energiasalve Paldiski vesisalvesti aitab Eesti energiasüsteemil toime tulla taastuvenergia juhuslike kõikumistega, suurendab varustuskindlust ja energiajulgeolekut, tagades stabiilsema ja usaldusväärsema elektrivarustuse.
Salvesti ehituseks Eestisse on töötatud välja uudne Zero Terrain tehnoloogia, mis võimaldab suuremahulist vesisalvestit ehitada piirkondadesse, kus see varasemalt tasase maapinna tõttu võimalik polnud. Paldiski vesisalvesti ehitusega alustatakse 2024. aasta suvel ja salvesti alustab tööd 2029. aastal. Projekti kogumaksumus on umbes 750 miljonit eurot.