Vähem soojust, elektrit ja toitu: Eesti tööstuse maht kukkus järsult

Maikuus kukkus Eestis järsult elektritoodang Foto: Lilli Tölp

Kasvu suutis näidata vaid põlevkiviõli tootmine ning sõidukite ja haagiste tootmine. Plusspoolele suutis jääda ka joogitööstus.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7 protsenti vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus, kusjuures toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5 protsenti ja töötlevas tööstuses 13,1 protsenti, kuid suurenes mäetööstuses 36,3 protsenti.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes töötleva tööstuse tegevusalade lõikes mais tööstustoodangu maht enamikus harudes. Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt, megavatt-tundide mõõdetuna, võrreldes 2022. aasta maiga 43,5 protsenti, soojuse tootmine 15,3 protsenti.

Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvasid ainult põlevkiviõli tootmine, 17,6 protsenti, ja mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning joogitootmine, 10 ning 7,9 protsenti.

Olulisematest tegevusaladest vähenesid puidu töötlemine 20,3 protsenti ning elektriseadmete tootmine 11,9 protsenti, metalltoodete tootmine aga 12,4 protsenti ja elektroonikaseadmete tootmine 14,6 protsenti. Vähesel määral vähenes ka toiduainete tootmine, 1,4 protsenti, märkis Bunder pressiteates.

Mäetööstuse sektori kasv tulenes turbatootmise mahu kasvust mais, mida toetas ilmastik, mille tõttu sai hooaeg varem alata.

Välismaale raske müüa

Võrreldes 2022. aasta maiga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük 2023. aasta mais kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 11,6 protsenti. Toodangu müük siseturule langes 10,7 protsenti ning müük ekspordiks 12,2 protsenti. Töötleva tööstuse toodangust 65,9 protsenti müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenesid toodangu mahud 2023. aasta mais võrreldes aprilliga tööstuses kokku 2,2 protsenti ning töötlevas tööstuses 0,2 protsenti.