/nginx/o/2023/07/03/15433767t1hc8e3.png)
Innovatsioon on kohati muutumas sõnaks, mis ilutseb päris paljude organisatsioonide ja ettevõtete kodulehtedel. Innovatsiooni alusel järjestatakse ettevõtteid edetabelitesse, kuid on oluline, et uhke sõna taga oleksid ka reaalsed eesmärgid ja tegevused, räägib SEB innovatsioonijuht Sander Välk.
Innovatsioon ehk uuendustegevus tähendab uue või oluliselt täiustatud toote või teenuse turule toomist või uuendatud äriprotsessi kasutuselevõtmist ning Sander Välk selgitab, milliseid samme ja miks ettevõtjad selle nimel astuma peaks.
Innovatsioonijuht tõi välja, et on oluline mõista, et innovatsioon ei tähenda tingimata millegi uue leiutamist. «See on paraku koht, kus paljud ettevõtted piltlikult öeldes vastu «innovatsiooniseina» jooksevad. Kulutatakse meeletult energiat, et luua midagi seninägematut ja uut, millega siis kõiki pahviks lüüa. See ei ole aga innovatsioonis peamine. Innovatsiooniks on ka see, kui rakendada varem tehtut valdkonnas, kus seda varem kasutatud ei ole,» selgitas Välk.
Seega on tema sõnul esimeseks oluliseks sammuks innovatsioonitrepil lahti mõtestada, mida ettevõte ise innovatsioonina näeb. Välk soovitas vaadata üle ettevõtte praegune tegevus ning märgata juba siin kohti, kus juba praegu innovatsiooniga tegeletakse. Nendele märkamistele toetudes saab juba töös olevaid protsesse arendada ning luua plaan ja strateegia, kuidas ettevõttes innovatsiooni arendama hakata. Innovatsioon on ühisloome. Selle üheks võtmesõnaks on valdkondade ülene koostöö.
Välgu sõnul on tänapäeva ühiskond nii kompleksne, et lihtsate lahendustega on väga keeruline kaugele jõuda. Teiselt poolt ei suuda ettevõtted üleval pidada ressursse, et oma jõududega laiahaardelisi lahendusi välja arendada. «Siin tulebki mängu koostöö ja ühisloome. Nii nagu ükski inimene ei saa olla igas asjas spetsialist, ei peaks ka ettevõtted olema erinevate valdkondade eksperdid. Keerukad ja tõeliselt innovaatilised lahendused vajavad eri valdkondade strateegilist mõtlemist ja koostööd. Vaid nii suudetakse luua tõelist väärtust, millest kliendid päriselt kasu saavad,» tõdes Välk.
Siinkohal on tema sõnul ettevõtete jaoks väljakutseks, kuidas panna erineva taustaga inimesed nii tööle, et sellest midagi uut ja klientidele kasulikku sünniks. Välk nentis, et selline koostöö nõuab ettevõttetelt järjepidevust ja enesekindlust, kuid kindel on, et hoolimata võimalikest raskustest jõutakse koostöös kaugemale kui üksi pusides.
«Tulenevalt sellest on ka selle hooaja Kasvuprogrammi fookuses ühisloome ja läbi töötubade ning seminaride viime seda teadmist ettevõtetele lähemale,» kirjeldas Välk SEB selle hooaja programmi olemust. «Aga võib ju küsida, miks ettevõtted üldse peaksid innovatsiooniga tegelema. Miks see ei võikski olla lihtsalt uhke ja ilus sõna meie strateegiaplaanides ilma, et selle taga reaalseid tegevusi oleks?»
Välk on kindel, et tänapäeva maailmas on innovatsioon vaat et kõige olulisem strateegia ellujäämiseks. «Vaatame kasvõi viimaseid aastaid: justkui eikuskilt alanud pandeemia, mis pani terve maailma päeva pealt lukku. Sõda, mille tõttu kukkus kokku senine arusaam ühiskonnas kehtivatest reeglitest ning mõjutas ja mõjutab tänaseni meid kõiki. Pidevalt muutuv maailm, majanduse ja keskkonna jätkusuutlikkus, heitlik turusituatsioon, uued kohalikud ja rahvusvahelised konkurendid – just selle kõigega toime tulemiseks on vaja, et ettevõtted päriselt innovatsiooniga tegeleksid,» rääkis ta lisades, et ühelt poolt peame olema valmis kriisides kiiresti reageerima, teiselt poolt toimuvad maailmas pidevalt muutused ning ettevõtted, mis ei pööra muutuvale maailmale piisavalt tähelepanu, ei suuda kasvada või halvemal juhul hääbuvad ajapikku sootuks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)