1. juulist alustas oma ülesannete täiemahulist täitmist riigi veesõidukeid majandav riigilaevastik. Riigilaevastikul on kuu alguse seisuga ligi 300 veesõidukit alates hõljukitest ning lõpetades jäämurdjatega.
Pikalt ettevalmistatud riigilaevastik alustas lõpuks täiemahulist tööd
«Viie valdkonna laevastike ja veesõidukiparkide kokku koondamine on Eesti jaoks oluline riigireform. Ühine laevade kasutamine, üksteise toetamine ja laevade ristkasutus annavad parema kvaliteedi ning hoiavad kokku maksumaksja raha,» märkis kliimaminister Kristen Michal.
Kliimaministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul on laevastik kompetentsikeskusena kriitilise tähtsusega keskkonnajalajälje vähendamisel ja uute tehnoloogiate rakendamisel. «Ainuüksi suur- ja väikesaartele madala emissiooniga parvlaevade ehitus aitab siseriikliku meretranspordi kasvuhoonegaase olulisel määral vähendada,» selgitas asekantsler.
Riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma tõi välja, et laevastiku loomine sellises mastaabis on Läänemere regioonis ainulaadne. «Euroopa Liidus on üksnes Belgias sarnasel põhimõttel ühtne laevandusorganisatsioon loodud, küll aga märksa väiksemate funktsioonidega. Riigilaevastiku loomisel on suurimaks väljakutseks kõikide organisatsioonidega koostöös ühtse riikliku laevandusteenuse toimemudeli väljatöötamine,» sõnas Laasma.
Riigilaevastik tegeleb veesõidukite ja ujuvmärgistuse haldamise, jäämurdetööde ning lootsiteenusega. Oluline suund on ka tervikliku riigilaevade kontseptsiooni loomine, mis seni on puudunud.
Riigilaevastikku on koondatud varem transpordiameti, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti, keskkonnaameti ning Eesti Lootsi käsutuses veesõidukid. Asutuste sisulised ülesanded, sh järelevalve- ja korrakaitsefunktsioonid jäävad vastavate asutuste kohustusteks. Ainsana antakse tervikuna riigilaevastikule üle Eesti Lootsi tegevus.
Eesti Vabariigil on nüüd kaks suuremat riigile kuuluvate laevade haldajat, kellest üks on riigilaevastik ning teine sõjalaevadega tegelev merevägi.