Rail Balticu kasum tegi võimsa hüppe (1)

BNS
Copy
Rail Balticu tulevane trassieskiis
Rail Balticu tulevane trassieskiis Foto: www.railbaltic.info

Rail Balticu taristu rajamiseks asutatud riigiettevõtte Rail Baltic Estonia äritulud ulatusid mullu ligi 39,6 miljoni euroni, kasvades aastaga 84,3 protsenti, samas kui kasum enam kui kahekordistus 11,4 miljonilt eurolt 28,5 miljoni euroni.

Samas sai ettevõte mullu varade sihtfinantseerimisest tulu 36 miljonit eurot ning sihtfinantseerimise netomeetodil arvestades jäi ettevõte 7,6 miljoni euroga kahjumisse, selgub majandusaasta aruandest. Rail Baltic Estonia varade maht kasvas 2022. aasta 31. detsembriks aastavõrdluses 78 protsenti 74,7 miljoni euroni.

29. juunil allkirjastas kliimaminister Kristen Michal omaniku esindajana otsuse jaotada 2022. aasta 28,5 miljoni eurone kasum valdavas osas jaotamata kasumi hulka ja kanda kohustuslikku reservkapitali 251 eurot. Riik ettevõttest dividende ei võta.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salometsa sõnul oli 2022. aasta Rail Balticu arendamisel märgilise tähtsusega nii sisulise ehitustegevuse osas kui ka taristuehitusse tehtud investeeringute kontekstis, mis ulatus 44 miljoni euroni. 2023. aastal soovib ettevõte sõlmida ehituslepinguid suurusjärgus 250 miljonit eurot.

«Ehkki ka Rail Balticu arendamist ei jätnud puutumata möödunud aastal kogu majandust raaminud Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu, mis tähendas iseäranis just aasta esimeses pooles vertikaalselt liikunud olulisemate sisendkulude tõusu, aitas tihe konkurents ehitusturul ning riiklike investeeringute hajutamine Rail Balticu projektile vajalikke taristuosiseid realiseerida konkurentsivõimeliste hindadega. Kohaliku ehitusturu osalised on näidanud üles ülimat professionaalsust ning ettevõetud tööd on püsinud lubatud ajagraafikutes,» kinnitas Salomets.

Ehitustegevuse raskuskese oli juhatuse esimehe selgitusel 2022. aastal Rapla maakonnas, kus valmis neli rajatist ning ehitusega alustati või leping sõlmiti veel viie ristuva rajatise ehitamiseks. Harju maakonnas valmis Rail Balticu ja Tartu maantee ristumine Assakul. «Ehitushangete ja ehitusega on aidanud tõhusalt edasi liikuda 2022. aasta suvel sõlmitud koostööleping transpordiametiga, mis koondab vajalikke kompetentse,» lisas ta.

Kuni 2023. aasta lõpuni jätkuvad plaani järgi 2020. aastal alustatud tööd Pärnu maakonnaplaneeringu taaskehtestamiseks, mille raames viiakse läbi erinevad uuringud, koostatakse eskiislahendused, viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine ning viiakse läbi kõik seadusest tulenevad kaasamisprotsessid. Jätkatakse ka 2020. aastal alustatud Pärnu kaubaterminali ruumilise planeeringuga. Ühtlasi jätkub Rail Baltic kohalike peatuste detailplaneerimine nii Harju, Rapla kui Pärnu maakonnas.

Kuni 2024. aasta lõpuni kestab raudtee projekteerimine kõigil lõikudel, sealhulgas Rapla–Pärnu, Tallinn–Rapla ning Pärnu–Ikla. Jätkatakse Muuga ning Pärnu kaubaterminalide projekteerimistöödega ning Pärnu kaubaterminali asukohta projekteeritakse ka üks infrastruktuuri hooldusdepoodest. Projekteeritakse ka Soodevahe kuivsadamat, mis on täiendavaks terminaliks Muuga sadamas asuva terminali kõrval, kuhu sadamaala mahupiirangute tõttu luuakse täiendav taristu vedude teenindamiseks. Samasse asukohta on kavandatud ka teine taristu hooldusdepoo.

2023. aastal jätkuvad tööd niinimetatud kiire ajakava rajatiste – viaduktid, ökoduktid, ristmeväljad – ehitamisel, kuna neid on võimalik ehitada põhiprojekti lahenditest varem eraldiseisvana, et kiirendada raudtee ehitamist Eesti territooriumil. Samuti jätkuvad tööd Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitamisel. 2023. aastal jätkuvad ehitustööd viieteistkümne silla, viadukti ja ökoduktiga, mille ehituslepingud on sõlmitud aastatel 2021–2022 või sõlmimisel 2022. aasta lõpul ja 2023. aasta alguses. Ühtlasi jätkuvad ehitustööd 11 ristmeväljal.

2023. aastal alustatakse ehitushangete või ehitamisega esimestel põhitrassi lõikudel Harju- ja Raplamaal vastavalt valminud ja vastu võetud tehnilisele projektile ja saadud ehituslubadele. Jätkuvad 2022. aastal alustatud Ülemiste ja Pärnu reisiterminalide ehitustööd.

Tagasi üles