/nginx/o/2023/07/01/15426657t1hd036.jpg)
Juuli on käes ning aasta esimesed tõelised rannailmad tulekul, aga ujujate väärtasjad on ühtlasi ka varastele ahvatlev saak. Viking Security suvepatrullide juht Ergo Oolup annab viis soovitust, kuidas kerge vaevaga oma asju rannas varaste eest kaitsta.
Viking Security turvajuhi sõnul langesid möödunud suvel kohe rannahooaja alguses varaste saagiks ennekõike mobiiltelefonid, sealhulgas ka mõni 1000-eurone iPhone.
«Nüüd oleme läbi talve näinud, et poodides on vargad märksa aktiivsemad kui aasta varem. Karta on, et see vargustelaine jõuab ka randadesse. Seega kõige kindlam on väärtesemeid mitte kaasa võtta või võimalusel panna need rannas lukustatavasse kappi,» ütles Oolup.
Kõiki ohustatud asju, näiteks telefoni, võtmeid, pangakaarte või mõnikord ka sularaha, pole aga alati võimalik koju või kappi jätta. Viking Security ekspert andis selleks puhuks viis soovitust, kuidas rannas saaki himustavad pikanäpumehed üle mängida.
Varga jaoks on tähtis kiirus: ta ei saa kaua võõrastes asjades sobrada ilma, et see tähelepanu tõmbaks. Seega ei hakka varas ilmselt läbi vaatama kõikvõimalikke kohti, kus ujuma läinud inimese telefon või raha olla võiks.
Seega tasub väärtuslikud asjad panna just sinna, kust neid tavaliselt leida ei ootaks. Hea lahendus on tüüpiliste rannas tarbitavate suupistete või jookide mahutid – tühjad, pestud ja nimelt selleks kaasa võetud. Näiteks tuntud torukujulised krõpsupakid on hea pakend, kuhu mahuvad nii nutitelefon kui võtmed. Aga ära pane kõiki väärtasju ühte kohta!
Lisaks toidumahutitele saab samamoodi kasutada ka näiteks tühjaks saanud ja pestud päikesekreemipudeleid. Peaasi, et tegu oleks pakendiga, mis rannas silma ei torka.
Veelgi kindlam on peita väärtuslik ära nii, et selle ümber tundub olevat midagi esmapilgul määrivat ja ebameeldivat.
Kui kaasas on väike laps ja rannakotti tekivad niikuinii mõned kasutatud mähkmed, siis võib näiteks võtmed ja raha puhtasse mähkmesse keerata ja mähkme otsekui kasutatu teiste sekka lükata.
Ilmselt leiab rannapäeva jooksul ka mõni paber- või kilekott kasutust prügikotina. Omakorda näiteks väiksesse paberkotti pandud telefoni võib pista sinnasamma tühjade pudelite ja jäätisepaberite alla – vaevalt hakkab varas seal surkima.
Lihtne lahendus on pista väärtuslikud asjad niiskuskindlasse kotti (näiteks taassuletavasse minigrip-plastikkotti), kaevata kasvõi käega liiva sisse madal auk ning matta asjad ujumise ajaks sinna.
Varandus tuleks peita oma maha laotatud rätiku alla. Ükski varas ei hakka tühje rätikuid ümber pöörama ja nende alt liiva läbi kaevama. Rätiku järgi leiad aga ise asjad kindla peale üles.
Varas kalkuleerib oma riske lihtsalt – mida rohkem inimesi ümberringi, seda suurem risk, et ta teolt tabatakse. Samuti on risk suurem, kui läheduses on vargaid märgata oskavaid ametiisikuid.
Seetõttu ei tasu oma asju rannas laiali laotada teistest inimestest liiga kaugele eemale. Mida rohkem rahva keskel, seda parem. Kõige parem on lisaks veel olla vetelpäästja vaateväljas – nende töö on ühtlasi ka rannas viibival rahval silma peal hoida.
Elementaarne on see, et mitmekesi randa minnes jääb keegi alati asju valvama. Aga kui lähed parasjagu üksi või kui tahaks näiteks kaaslasega koos ujuma minna, siis palu julgelt sealsamas kõrval päevitajatelt, et kas nad võiksid korraks ka teie asjadel silma peal hoida.
See pole kellelegi tüliks – piisab ju sellest, et nad teadvustavad, et nende asjade omanikud olete just teie, ning tõstavad häält, kui keegi võõras kuitahes sujuvalt sorima tuleb. Vastutasuks saate ise jälgida nende asju, kui nemad vette lähevad.
Ergo Oolupi sõnul on kõige esimene samm varguse vältimiseks aga alati see, et väärtuslik ese peaks olema silma alt ära pandud.
«Teatavasti ei tasu ka kodus jätta näiteks kalleid seadmeid esimese korruse akna juurde. Samamoodi võiksid ka maskeeritud väärtasjad olla rannas alati kotis ja kott suletud. Ei jää silma, ei jää näppu,» soovitas Viking Security turvajuht.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)