Hollandi laupäeval algav pensionireform võib kaasa tuua suure tulevärgi

Amsterdam Foto: Reuters/ScanPix

Hollandis algab laupäeval pensionireform, mis võib panna fondijuhte ümber mõtlema, kuidas investeerida 1,5 triljoni eurost pensionivara. Finantsturgusid võivad ees oodata vapustused, kindlasti on oodata ebaselguse kasvu.

Pensionifondide valitsejate sõnul toob laupäeval algav reform kaasa euroala maade valitsuse võlakirjade müügi ja riskantsemate varade ostmise. Samuti võivad fondid loobuda intressimäära kõikumise riskide maandamisest.

Maikuus heakskiidetud reform peaks lahendama väljamaksete probleemi, kus kümmekond aastat olid intressimäärad negatiivsed, mille tõttu ei saa enam lubada garanteeritud väljamakseid.

«Holland tahab rakendada täiesti uut süsteemi,» ütles Achmea Investment Managementi investeerimisstrateegia juht Wim Barentsen. See varahaldusfirma juhib 175 miljardi euro ulatuses pensionifondide varasid. «Kusagil mujal maailmas pole analoogset süsteemi,» lisas ta.

Fondid peavad minema üle uuele süsteemile 2028. aastaks, enamus nendest teevad seda tõenäoliselt juba 2026. aastal.

Euroopa Keskpanga andmetel moodustavad Hollandi tööandjate sissemaksetest kogunevad pensionifondid 2/3 kogu euroala vastavatest fondidest. Seetõttu on oodata olulist mõju investeeringutele, kuhu fondid on investeerinud ja investeerivad.

Idee kohaselt peaks pensionifondid võtma noorematele kogujatele rohkem riske ja vähem neile, kes on jõudnud pensioniea lähedale.

PGGMi peastrateegi Frank Vinke sõnul, kuhu panustatakse peamiselt tervishoiusektoris töötavate inimeste eest, on oodata portfellis olulisi muudatusi. See tähendab ka seda, et fondidesse jääb vähem tippkvaliteediga valitsuste võlakirju. See suurendab rohkem riskivarade osa, nagu ettevõtte võlakirjad ja hüpoteekvõlakirjad.

ABN AMRO kolmel Hollandi pensionifondil põhineva mudeli kohaselt oleks pensionifondide optimaalsel varade paigutusel võlakirjade osakaal 30 protsenti praeguse 50 protsendi asemel, märkis vanemintressistrateeg Jaap Teerhuis.

See tähendaks, et pensionifondid tulevad müüma umbes 140 miljardi euro väärtuses AAA ja AA reitinguga võlakirju. Nende sekka kuuluvad ka Saksamaa ja Hollandi valitsuse võlakirjad. Asemele ostetaks tema sõnul rohkem aktsiaid.

Vanemate töötajate ja pensionäride osas keskendutakse intressi- ja valuutakursiriskide maandamisele. Commerzbank eeldab, et varades, kus Hollandi pensionifondid on suured tegijad, on oodata maavärinat.

APG varahaldus, kes on suurim Hollandi pensionifondide varade investor, kelle juhtida on 541 miljardi euro ulatuses varasid, näeb võimalust, et USA dollari osakaalu kasvatatakse, rääkis strateegilise portfellinõustamise tegevdirektor Onno Steenbeek.

Hollandi pensionifondid viivad klientide seas läbi küsitlusi, et milline on nende kundede nägemus selles osas, kui palju riski võiksid erinevad vanusegrupid võtta.

«Kui selgub, et nooremad pensioniks kogujad ei taha kõikuvaid pensionisääste, siis võime jätkata nagu varem ja jätkuvalt hoida suurt osa varadest valitsuse võlakirjades,» rääkis Steenbeck. APG analüüs on näidanud, et vanus pole ainus riskiisu määraja.

Lõpuks määravad intressimäärad ära, kui palju peavad pensionifondid riski võtma, et luua raha tulevasteks väljamakseteks. Aastaga on euroala intressimäärad järsult tõusnud.

«Alles 2026. aastal saame öelda, milline on meie eesmärgiks olev portfell,» ütles Vinke.

Kuna enne üleminekut on oodata järske varahindade kukkumisi, võib see osasid pensioniks säästjaid jätta seni plaanitust tulevikus väiksema rahaga.

«Põhimõtteliselt laseme raketi lendu,» ütles Barentsen. «Kui üleminek on läbi, ei saa enam midagi muuta,» lausus ta. «Peab olema teadlik riskidest, kuid vahetult enne üleminekut selguvad väljavaated.»

Pensionifondide varasid mandaatide alusel valitsevad varahaldusfirmad peavad pensionifondivalitsejatega läbirääkimisi, kui palju nad on valmis üleminekuperioodil riske võtma. Lühiajaliselt võib see kasvatada intressimäära vahetuslepingute ja aktsiaderivatiivide nõudlust.

Muutuste pooldajate sõnul on uus süsteem õiglasem ja vastab paremini vananevale rahvastikule ning see muudab kõrgema inflatsiooni juures väljamaksete suurendamise lihtsamaks. Vastaste sõnul aga muutuvad väljamaksed hoopis ebakindlamaks, kirjutab Reuters.