Hinnatõus taandus juunis ühekohaliseks, kuid perede ebavõrdsus suureneb

Inflatsioon on eestlaste ostujõudu tublisti kärpinud Foto: Sander Ilvest

Statistikaameti esialgsetel andmetel taandus inflatsioon juunis eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8,9 protsendile. Maiga võrreldes kasvasid tarbijahinnad 0,8 protsenti.

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla hinnangul kasvavad hinnad jätkuvalt üle loomuliku taseme. «Võrreldes eelmise kuuga kasvasid Eestis hinnad 0,8 protsenti. Kui kõrvale jätta sesoonsed faktorid, nagu hotellide ja restoranide hindade tõus suvel, siis kasvasid hinnad kuuga poole vähem ehk umbes 0,4 protsenti,» ütles Uusküla.

See annab praeguseks hinnakasvutempoks 5 protsenti aastas. «5 protsendi suurust hinnatõusu prognoosis käesoleva aasta jooksul ka Luminor. Viimase kolme kuuga alates aprillist on hinnad kasvanud aga 8,7 protsendi suuruses inflatsioonitempos, kuna aprillis lõppesid energiatoetusmeetmed. Võrreldes eelmise aastaga on hinnad 9 protsenti kõrgemad, jätkuvalt tõstab seda numbrit märgatavalt eelmise aasta suur hinnatõus, mitte praegu kasvavad hinnad.»

Jätkuva hinnakasvu tõttu on ostujõu taastumine väga vaevaline

Kuna hinnad jätkavad kasvamist, siis on toimunud palgatõus ostujõudu vaid veidi aasta jooksul kasvatanud. «Õnneks on kõige hullem möödas. Sellegipoolest on ressursid ammendumas. Säästud on kulutatud ning järjest raskem on varem edasilükatud kestvuskaupade ostmist jätkuvalt edasi lükata,» sõnas ta.

Hinnakasv teeb perede hakkamasaamise ebavõrdseks

Jätkuv inflatsioon ja sellega kaasnev intressimäärade tõus teeb Uusküla sõnul olukorra perede jaoks väga ebavõrdseks. Kuigi üldine palgakasv ületab aastaga kümnendikku, siis mitte kõigil pole palgad kasvanud.

«Osadel on sissetulekud kasvanud aastaga hinnakasvust märksa enam ning nende ostujõud võib olla taastunud. Teistel on aga palgad olnud aastaid muutumatud ning nende võime hakkama saada on märgatavalt halvenenud. Lisaks mõjutab kasutatavat tulu ka kasvanud laenude intressimakse.»

Ettevõtete olukord on samuti ebavõrdne

Osa ettevõtteid on suutnud tõsta hinda ning kulud tarbijale edasi kandnud. Teised ettevõtted aga loodavad, et ka nemad saaksid suurenenud kulusid lõpphinda kanda. Nii on osa ettevõtteid väga kasumlikud, kuid teised teenivad kahjumeid. Samuti mõjutab intressimäära tõus ettevõtteid väga erinevalt. «Varakad ettevõtted teenivad hoiustelt rohkem raha, samas kui juba enne keerulises olukorras olnud ja suure laenukoormaga ettevõtted on raskustes. Hästi ja halvasti hakkama saavate ettevõtete piirjooned ei jookse seekord isegi mitte majandusharude vahel, vaid mõjutab elu majandusharu sees ebavõrdselt,» selgitas Uusküla.

Hinnakasv jätkub

Ettevaates on näha jätkuvat hinnakasvu, mis ületab loomulikku paariprotsendist taset. Palgasurve püsib, sest Eestis on tööjõupuudus jätkuvalt suur, noor põlvkond on väike ja soovib vähem tunde tööd teha.

Palgakasv jõuab hindadesse Uusküla hinnangul hiljem. «Hindade kohanemine majanduses on aeglane ja paljud ettevõtted alles ootavad võimalust hinda tõsta. Kuna maailmaturul on toormete hinnad langenud ja langemas, siis mõnel ettevõttel, ka näiteks toidutööstuses, töötlevas tööstuses või transpordis on võimalik hindu langetada. Seda on näha ka langema hakanud tootjahindades.»