/nginx/o/2023/06/30/15423114t1h3e94.jpg)
Rahvusvaheline töökeskkonna nõustamisettevõte Unispace viis 3000 töötaja ja 2750 tööandja seas läbi üleeuroopalise uuringu, millest selgus, et kaks kolmandikku töötajatest ei taha igapäevaselt kontorisse tagasi minna ning 95 protsenti soovis, et kontoris tehtaks vähemalt füüsilisi muudatusi.
Uuringust selgus, et peamised põhjused, miks kontorisse igapäevaselt naasta ei soovita on lihtsam töö ja pereelu ühendamine, töölesõitmisele kuluv aeg ja raha ning vähem segavaid tegureid.
Softrendi kodumööbli ja Intuit by Softrend kontorimööbli juhi Joonatan Vinkeli sõnul ootab ka enamus kohalikke ettevõtjaid inimesi kontoritesse tagasi. «Samas on palju niiöelda kontoripõgenikke, kes on oma elu kodust töötamise või hübriidtöö järgi kohandanud, selle mugavuste ja eelistega harjunud ja ei taha enam vanasse formaati tagasi minna,» ütles Vinkel.
«Unispace’i uuring näitab, et vastupidiselt levinud arvamusele on nooremad inimesed valmis kontorisse naasma parema meelega. 69% 18-34-aastastest eelistaks kontorisse kas igapäevaselt või osaliselt naasmist. Mida vanemad olid vastajad, seda madalam see huvi oli. Peamine põhjus oli, et noored nägid suhtluses ja ühistöös rohkem väärtust ning ka paremat võimalust isiklikult areneda ning karjäärialaselt edeneda,» ütles Vinkel.
«Ühest küljest hindas 58% inimestest, et kaugtöö suurendab meeskondade produktiivsust, samas arvas 81% vastanutest, et kodus töötamine piirab isiklikku arengut – võimalust saada ametikõrgendust või palgatõusu. Parima lahendusena nähakse hübriidtööd ning 77% hindas, et kontoris võiks vähemalt kaks päeva nädalas käia,» kommenteeris Vinkel.
«Kontorisse naasmine ei tekita ärevust ainult töötajatele, vaid ka juhtidele, kellest 65% tundis selle osas ebakindlust,» lisas Joonatan Vinkel.
«Väga selgelt tuli aga välja, et enam ei taheta naasta nö vanasse kontorisse. Üks peamisi põhjuseid on, et inimesed on koduse mugavuse ja privaatsusega harjunud ning 95% sooviks ka kontoris sellesuunalisi muudatusi,» ütles Vinkel.
Üheks suureks kaugtöö eeliseks peetakse privaatsust, kodust vaikset töökeskkonda ning erineva eesmärgiga tööalasid. 44% naistest tundis, et kodus on parem keskenduda kui tööl (34%). Samas hindas 46% meestest oma keskendumisvõimet paremaks kontoris kui kodus (36%). Kolmveerand meestest ja naistest kinnitas, et naaseksid kontorisse parema meelega kui seal oleks erinevad koostöö- ning vaikse keskendumise alad. Samuti oodatakse rohkem kohviku-stiilis tööalasid ning õues töötamise võimalusi. „Enne muudatuste tegemist tasukski kõigepealt töötajatelt küsida, mida nad soovivad võimaluste piires kontoris näha,“ lisas Vinkel.
Intuit by Softrend juhi sõnul peaks kontoripõgenike tagasimeelitamiseks pakkuma neile varasemast erinevat lisaväärtust. «Kontori üks peamisi eeliseid on koostöö ning kui näiteks istutakse toas üksi või paari kolleegiga, siis inimesed ei tunneta, et neil oleks erilist lisapõhjust kontorisse naasta. Suurema sünergia loomiseks tuleks kontorid vastavalt ümber teha,» lisas Vinkel.
«Usun, et hübriidtöö on tulnud, et jääda, kuid kontorid ei kao kusagile. Muutunud on töötajate ootused kontori funktsioonidele ning sellest lähtuvalt tasuks üle vaadata ka kontori kujundus. Kontoripõgenike tagasimeelitamiseks peab neile pakkuma varasemast erinevat lisaväärtust.»
„Ka Eesti ettevõtted on sellest aru saamas ja muudavad päris julgelt oma kontorite funktsioone, sest laud ja tool tüüpi pinnad ei motiveeri ega meelita inimesi tagasi. Kontor pole enam koht, kuhu lihtsalt tulla, vaid peaks rõhutama ühisest koosolemisest tõusvat tulu ning pakkuma mitmekesisemaid võimalusi nagu suhtlus-, süvenemis- ja koostööala,“ kirjeldas Vinkel.
«Inimeste tagasimeelitamiseks tasub esmajärgus kaaluda kahte tegevust. Esiteks tuleb inimestele näidata eeliseid ja luua tingimused, et koostööl oleks kontoris suurem roll – luua paremad võimalused kolleegidega koostööks ja suhtluseks. Samuti tekitada privaatsed töötamise võimalused ja tsoonid nii, et lärmakamad tegevused ei satuks vaiksete aladega kõrvuti. Teiseks saab küllalt lihtsalt pakkuda kodukontori mugavusi, mis teeb tagasituleku sujuvamaks,» ütles Vinkel.
«Teine suur trend Eesti kontorites on privaatsuse suurendamine, müranivoo vähendamine ja koduse mugavuse lisamine. Selleks kasutatakse ruumijagajaid, mürasummutavat mööblit, toataimi ning kodusema joonega pehmet mööblit, mis ei nõua suurt ümberehitamist, aga annab vanale kontorile uue ja meeldivama sisu,» lisas Vinkel.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)