Isegi IMF kinnitab: tervelt pool Euroopa Liidu inflatsioonist tuleb ettevõtete superkasumitest

Eurod. Euroalal möllavas hinnatõusus on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvates tingitud ettevõtete liigsuurest kasumiahnusest. Foto: ROBIN UTRECHT/SIPA/Scanpix

Euroalal ei taha hinnakasv kuidagi nii kiiresti taanduda kui pankuritele meeldiks, sellepärast ähvardab eurooplasi veel suur intresside tõstmine. Kui Euroopa Keskpank näeb süüd töötajatel, kes palka küsivad, siis Rahvusvaheline Valuutafond ütleb, et süüdi on hoopis kasumiahned ettevõtted.

Rahvusvaheline Valuutafond on oma juuni lõpu analüüsis konkreetne: euroala karmi inflatsiooni – mis toob kaasa intressitõusud ja eelkõige väiksema sissetulekuga inimeste veelgi suuremad rahalised raskused – taga on ettevõtete kasumiahnus. See annab tervest euroala inflatsioonist poole. Ja euroala inflatsioon oli maikuus 6,1 protsenti. Võrdluseks: Eestis oli see 11,3 protsenti.

IMF kirjutab oma veebilehel kasumiahnuse põhjenduseks järgmist: ettevõtted tõstsid hindu kaugelt kõrgemale kui sisendhindade tõus nõudnuks. Kõrgele tõstetud hinnad tõid aga kaasa inflatsiooniralli. Ettevõtete hinnatõus andis euroala inflatsioonist 45 protsenti, suurenenud impordihinnad andsid veel 40 protsenti ning tööjõukulud 25 protsenti. Seevastu paljude riikide maksukoormuse vähendamine aitas inflatsiooni allapoole tuua.

Ettevõtetel läheb paremini kui ettevõtete töötajatel, leiab IMF. Kui võrreldi ettevõtete kasumite arengut, siis kasumid on võrreldes pandeemiaeelse ajaga tänavu esimeses kvartalis 1 protsent paremas seisus. Seevastu töötajate palgad on 2 protsenti väiksemad kui pandeemia-eelse ajaga korrigeeritud numbrid eeldada võiksid. Läinud aastal kaotasid eurooplased reaalpalgas keskmiselt 5 protsenti.

IMF leiab, et firmade kasumid peavad tagasi kukkuma pandeemia-eelsesse aega selleks, et Euroopa Keskpank intresside tõstmise lõpetaks. Teisisõnu: et kaheprotsendilise inflatsiooni tase kätte tuleks.