Eesti maksusüsteemi tugevus on see, et ta on lihtne. Nii on riik lahendanud III samba maksustamise lihtsalt: sissemakselt saad tulumaksu tagasi, raha väljavõtmisel peab pensionikeskus tulumaksu kogunenud summalt kinni sõltuvalt sellest, kui vana koguja on. Kui võtad enne eelpensioniiga, peab pensionikeskus kinni tulumaksu kehtiva määraga (sel aastal 20 protsenti, järgmisel aastal 22 protsenti), kui võtad peale eelpensioniga, on tulumaks kas 0 protsenti (kui võtad raha välja regulaarsete maksete ehk fondipensionina) või 10 protsenti kui ühekordse väljamaksena.
Iga tugevus on mõnikord ka nõrkuseks. Seadus ei arvesta võimalusega, et kui sa kogemata maksid sisse rohkem kui sinu tulumaksuvaba limiit (15 protsenti brutotulust aastas ja maksimaalselt 6000 eurot) siis raha enne pensioniiga väljavõtmisel saab see limiidist rohkem sisse makstud osa topeltmaksustatud. Samuti ei arvesta seadus seda, et sissemakse tegemise ajal võis kehtida teine tulumaksu määr kui ennetähtaegse väljavõtmise hetkel.
Enamik inimesi kogub kolmandasse sambasse eesmärgiga seda raha kasutada siis, kui pensioniiga on kätte jõudmas. Nende jaoks muutub kogumine veelgi soodsamaks, kuna järgmisel aastal saad tehtud sissemaksetelt juba 22 protsenti tagasi senise 20 protsendi asemel.
Maksud on sarnaselt fondide tasudega ülioluline, aga tihti ignoreeritud pikaajalise kogumise edutegur. Nagu ütleb indeksifondide looja Jack Bogle: «Tootlus tuleb ja läheb, tasud (ja siia hulka liigitab Bogle ka maksud) kestavad igavesti». Seepärast on iga teadliku koguja mõistlik valik kasutada kõigepealt ära oma kolmanda samba maksueelis ja alles seejärel hakata vaatama teisi investeerimisvõimalusi.