Salasuitsud jätsid Eesti riigikassa ilma 38 miljonist eurost

Salasigaretid. Pilt on illustratiivne. Foto: Maksu- ja tolliamet

Eestis tarbiti möödunud aastal 200 miljonit salasigaretti, mille tulemusena jäi riigieelarvesse laekumata hinnanguliselt 38 miljonit eurot, selgub rahvusvahelise ärinõustamisvõrgustiku (KPMG) värskest uuringust.

Eestis oli mullu ebaseaduslik iga seitsmes tarbitud sigaret ehk salasigarettide osakaal moodustas turul 14 protsenti. Soomes ja Lätis oli see näitaja 15 protsenti ning Leedus 19 protsenti.

2022. aastal jätkas Euroopa Liidu ebaseaduslik sigarettide turg oma kasvutrendi, kusjuures kurjategijate fookuses on kõrgemalt maksustatud ja kõrgema hinnaga riigid, nagu Prantsusmaa ja Belgia.

KPMG iga-aastane Philip Morris Internationali (PMI) tellitud uuring viidi seekord läbi 32 riigis. Lisaks 27 Euroopa Liidu (EL) liikmele ka Norras, Šveitsis, Ühendkuningriigis ning esmakordselt Moldovas ja Ukrainas. Ainuüksi ELis tarbiti 35,8 miljardit salasigaretti ehk 0,7 protsenti rohkem kui aasta varem. See põhjustas valitsustele hinnanguliselt 11,3 miljardi euro suuruse maksutulu kaotuse, mida on koguni 8,5 protsenti rohkem kui 2021. aastal.

PMI välissuhete vanem asepresident Gregoire Verdeaux sõnul võib täheldada, kuidas salasigarettide probleem ELis on koondunud suurel määral mõnda riiki, kus valitsused ei ole võtnud kasutusele uuenduslikke lähenemisviise, et tõhusalt takistada miljoneid inimesi suitsetamise jätkamisest. «Traditsioonilisest tubakatoodete tarbimise piiramise poliitikast lihtsalt ei piisa. Agressiivne maksupoliitika, keelustava lähenemise ja heidutuse puudumine sellistes riikides nagu Prantsusmaa ja Belgia toovad kasu ainult kurjategijatele ja tõukavad täiskasvanud suitsetajad musta turu poole,» ütles Verdeaux.

Muuhulgas on tõusuteel Euroopa Liidu sisene salasigarettide tootmine, seda pärast koroonaviiruse piiranguid ning Venemaa täiemahulist sõja puhkemist Ukrainas. Kuritegelikud ühendused loovad tootmiskohti lähemale kõrgemalt maksustatud ja kõrgema hinnaga Lääne-Euroopa riikidele. Belgias, Taanis, Prantsusmaal ja Saksamaal kasvab nii sigarettide konfiskeerimine kui ka haarangud salajaste tootmisele. Eelmisel aastal toimus vähemalt 134 salasigarettide tootmise reidi 18 riigis.

Salasigarettide tarbimise osakaal riigiti Foto: KPMG

«Sellest on saanud tõeliselt «made in the EU» probleem, sest võltsitud sigarette toodetakse, levitatakse, müüakse ja tarbitakse Euroopa Liidu riikides, mis õõnestab jõupingutusi sigarettide suitsetamise vähendamiseks ja kaotamiseks – ja üldse rahvatervise eesmärke,» ütles Verdeaux.

Ebaseadusliku turu kasvu ELis põhjustas osaliselt võltsingute tarbimise jätkuv kasv, mis saavutas kõigi aegade kõrgeima registreeritud taseme. Seejuures valdav osa võltsingutest ehk 61,5 protsenti Prantsusmaal. Prantsusmaa on endiselt ka suurim ebaseaduslik turg ELis ja moodustab nüüd 47 protsenti kogu piirkonna ebaseadusliku sigarettide tarbimisest. Hinnanguliselt 8 miljardit Prantsusmaal tarbitud ebaseaduslikku sigaretti olid võltsitud tooted.

Hoolimata üldisest ebaseadusliku tarbimise kasvust märgitakse KPMG uuringus, et enamikus ELi liikmesriikides ehk 21 riigis 27st jäi 2022. aastal ebaseadusliku sigarettide tarbimise osakaal stabiilseks või vähenes. Kui Prantsusmaad välja arvata, siis ülejäänud uuringus osalenud turgudel vähenes ebaseaduslik tarbimine kokku 7,5 protsenti, mis tulenes peamiselt vähenemisest Kreekas, Madalmaades, Portugalis ja Rumeenias. Riikides, nagu Poola ja Rumeenia, saavutas ebaseaduslik tarbimine kõigi aegade madalaima taseme alates KPMG iga-aastaste uuringute avaldamise algusest.

Moldova ja Ukraina kaasati KPMG aruandesse esmakordselt. 2022. aasta tulemuste järgi on Ukraina 7,4 miljardi sigaretiga Euroopa suuruselt teine turg, kus tarbitakse ebaseaduslikke sigarette, jäädes maha Prantsusmaa 16,9 miljardist sigaretist. Ebaseaduslike sigarettide osakaal Ukrainas on alates 2018. aastast kasvutrendis – 2022. aastal pärines iga viies tarbitud sigarett ebaseaduslikust turust. Euroopa suuruselt kolmas ebaseaduslik turg on Suurbritannia, kus tarbitakse 5,9 miljardit ebaseaduslikku sigaretti, mis on alates 2020. aastast tõusuteel.

«Praegusel majanduslikult raskel ajal, mil inflatsioon avaldab täiendavat survet tarbijate ostujõule, vajame jõulist õiguskaitset, terviklikke regulatiivseid lähenemisviise ja tulevikku suunatud poliitikat, mis aitab parandada miljonite täiskasvanute elu, kes jätkavad suitsetamist,» märkis Verdeaux. «See hõlmab sigarettide alternatiive käsitleva diferentseeritud poliitika vastuvõtmist, sealhulgas juurdepääsu teabele paremate alternatiivide kohta, ning kõigile kättesaadavaid ja taskukohaseid suitsuvabasid tooteid. Kedagi ei tohiks jätta maha.»

KPMG aruandes hinnatakse ebaseadusliku sigarettide tarbimist, mida tuntakse võltsimise ja salakaubana. Ebaseaduslikke sigaretid saab jagada kolme kategooriasse. Esiteks, ehtsad tooted, mis on kas ostetud madalama maksumääraga riigis ja ületavad seaduslikud piirnormid või mis on soetatud ilma maksudeta ekspordi eesmärgil, et neid ebaseaduslikult kõrgema hinnaga turul edasi müüa.

Teiseks, sigaretid, mis on ebaseaduslikult toodetud ja mida on müünud muu isik kui kaubamärgi algne omanik. Kolmandaks, sigaretid, mis on tavaliselt toodetud seaduslikult ühes riigis, kuid mille puhul on tõendeid, et neid on transiidi käigus üle piiri toimetatud uuritavale sihtturule, kus need on piiratud või ei ole seaduslikult levitatavad ja mida müüakse ilma maksu maksmata.