Inimeste jaoks on reisi hinna kõrval oluline ka selle vastavus lepingus sätestatud tingimusele, millest reisikorraldaja peab kinni pidama, rääkis tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste
Tarbijakaitse: reis peab vastama lepingus kokkulepitule
Eesti turul on kaht tüüpi reisiettevõtjaid – ühed on reisikorraldajad ja teised vahendajad. On ka neid, kes teevad mõlemaid, nagu Wris, Estravel, Kaleva Reisid jt.
Kõik reiside tegijad peavad olema majandustegevuse registris kirjas. Vahel müüvad vahendajad reise ka oma nime all ja tegelik reisikorraldaja selgub tarbija jaoks alles hiljem. Sel juhul muutub see vahendaja Sooniste sõnul reisikorraldajaks. Näiteks Toptoursi pankroti korral pidid ka teised firmad, kes selle reise müüsid, ilma et oleks inimesi sellest teavitanud, kahju hüvitama.
Pakettreisi kirjeldus peab olema kõigil reisijaile kättesaadav, samuti lepingust taganemise tingimused. Reisikirjelduses olevad andmed on reisikorraldajale siduvad ja ta ei saa neist taganeda.
Kui reisileping sõlmitud, peab reisija saama reisikinnituse. Kui reis hakkab toimuma, tuleb reisijal and vahendaja kohaliku esindaja aadress ja telefoninumber. Kui leping on sõlmitud, siis ei saa üldjuhul enam hinda muuta, kui pole 21 päeva enne reisi tarbijat sellest teavitatud. Sel juhul saab ka reisist loobuda.
Kui reisifirma ei täida oma lubadusi, peab sellest kohe teavitama kohapealset reisikorraldaja esindajat ja nõudma lepingutingimuste rikkumise lõpetamist, mis peab toimuma mõistliku aja jooksul – näiteks hotelli vahetust päeva jooksul. Reisija võib nõuda ka tehtud kulutuste hüvitamist, kui on ise olukorra lahendanud.
Kui lepingu rikkumine väga suur, võib selle ka ühepoolselt üles öelda, kui sellest on reisikorraldajat eelnevalt teavitatud. Sel juhul saab raha tagasi nõuda.
Kui leping on üles öeldud, peab reisifirma tagasisõidu siiski võimaldama, kui pole teisiti kokku lepitud.