/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/06/27/15418599t1h3832.jpg)
Euroopa Investeerimispank (EIP) ja rahandusministeerium sõlmisid 300 miljoni euro suuruse rahastamislepingu, et toetada investeeringuid Eesti digi- ja rohereformi.
Euroopa Investeerimispank laenab Eestile rohereformiks 300 miljonit
Laen on esimene osa suuremast raamlepingust, millest kaasfinantseeritakse ka projekte, mille eesmärk on toetada õiglast üleminekut Ida-Virumaal vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele, teatas ministeerium.
Tegemist on Euroopa Investeerimispanga spetsiaalse laenutootega Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatavate projektide kaasrahastamiseks. Investeeringute kavandatav kogumaht on 5,2 miljardit eurot. Sellest umbes 3,4 miljardit rahastatakse struktuurifondidest ja ülejäänu on omafinantseering, mis sisaldab kaasfinantseerimist riigieelarvest ja milleks kasutatakse Euroopa Investeerimispanga laenu.
«Pandeemia ja energiakriisi tagajärjed on ainult tugevdanud vajadust kiirendada üleminekut rohelisele ja digitaalsele keskkonnale,» ütles EIP asepresident Thomas Östros.
«Seetõttu on Euroopa Liidu pangal hea meel sõlmida Eesti Vabariigiga see oluline laenuleping ning toetada riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut. EIP laen võimaldab Eestil käivitada Euroopa Liidu (EL) toetustega rahastatud projektide elluviimise, et edendada targemat, rohelisemat ja sidusamat ühiskonda,» kommenteeris ta.
Rahandusminister Mart Võrklaev hindab pikaajalist koostööd Euroopa Investeerimispangaga EL-i rahastatud projektide kaasfinantseerimisel.
«Allkirjastatud rahastamisleping on suure tähtsusega, kuna hõlbustab struktuurifondide tõrgeteta rakendamist Eestis. Euroopa Investeerimispanga laenude paindlikud tingimused aitavad pikas perspektiivis vähendada riigieelarve koormust ja hajutada Eesti võlakohustuste riske,» rääkis minister.
Tegemist on kolmanda Euroopa Investeerimispanga laenuga Eestile Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaasfinantseerimiseks. Eelmistel rahastamisperioodidel on sõlmitud kaks sarnast lepingut vastavalt 550 miljonile ja 720 miljonile eurole, sealhulgas täiendav COVID-19 laen mahus 120 miljonit eurot.