/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/03/03/15177049t1hbf43.jpg)
Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt plaanib kolmandik Eesti inimestest uue kodu ostmist ning 28 protsendil neist on olemas ka vajalik omaosaluse summa.
Veerand uue kodu soetamise mõtetega leibkondadest on igakuisele laenumaksele võimeline kulutama maksimaalselt 400 eurot, ülejäänud rohkem, teatas Luminor.
Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul viitab omaosaluse koheselt maksmise võime suure hulga inimeste harjumusele koguda finantsilist puhvrit. Samas on piisavalt ka arenguruumi, sest paljude juba praegu kodu osta soovivate inimeste jaoks terendab enne oodatud tehingut aastatepikkune rahakogumine.
«Uue kodu soovijatest 21 protsenti peab omaosaluseks raha koguma kuni kolm ning 16 protsenti neli kuni kuus aastat. Iga kümnes uue kodu ostule mõtlev inimene tunneb, et unistuse realiseerumiseks tuleks säästa vähemalt seitse aastat,» viitas Rebane.
Lisaks vajalikule omaosalusele on kodulaenu teenindamisel oluline ka pangale igakuiselt makstav laenusumma. Uuringu kohaselt on veerand leibkondadest võimelised selleks igas kuus kulutama maksimaalselt 400 eurot. Ligi kolmandik vastanutest saavad leibkonna eelarvest laenumakseks panna summa, mis jääb 400 ja 600 euro vahele ning 12 protsenti uuringus osalenud leibkondadest peab jõukohaseks ka 800 eurost suuremat makset.
«400-eurose igakuise laenumaksega, eeldades, et laen on võetud 30 aastaks, saaks praegu osta umbes 80 000 euro väärtuses korteri. Selle summa eest saab osta näiteks Tallinnas ühetoalise korteri magalapiirkonnas. Kui igakuine laenusumma on aga 800 eurot, siis sellega leiab heas seisukorras kahetoalise korteri mitte kesklinnas. Kui seisukorra pealt natuke järgi anda, siis ka kesklinnas,» tõi Rebane näite.
Tema sõnul tulevad märgatavad käärid võimalike makstavate summade osas sisse maakonniti. Näiteks Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 15 ja 12 protsenti, on kõige vähem neid, kes hindavad leibkonna võimekust igakuise laenumakse osas 400 eurost väiksemaks. Seevastu Läänemaal ja Jõgevamaal on selliseid inimesi kõige enam, 75 ja 63 protsenti.
Uue eluaseme soetamist takistavate asjaoludena nimetatakse kõige enam liiga väikseid või ebapiisavaid sissetulekuid – 24 protsenti küsitletutest. 21 protsenti nimetasid uuringus liiga kõrgeid eluaseme hindu, 8 protsenti omaosaluseks puuduvat raha ning 6 protsenti soovi mitte võtta endale kohustusi.
Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu kevadel Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.