IMF hoiatas keskpanku inflatsiooni puudutava vastiku tõsiasja eest
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
27. juuni 2023, 16:21
Keskpangad peavad leppima ebamugava tõsiasjaga, et finantskriisi ärahoidmiseks püsib inflatsioon nende eesmärgiks seatud kahe protsendi tasemest kõrgemal pikemat aega, hoiatas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asejuht.
Gita Gopinath rääkis Euroopa Keskpanga aastakonverentsil Portugalis, et on suur risk, et poliitikakujundajad seisavad silmitsi raske valikuga: lahendada võlakoorma all ägavate riikide finantsilist kokkukukkumist või suurendada inflatsiooni ohjeldamiseks piisavalt laenukulusid.
«Me ei ole veel sellesse punkti jõudnud, kuid see on võimalik,» rääkis Gopinath Briti majanduslehele Financial Times. «Sellises keskkonnas võib juhtuda, et keskpangad kohandavad oma suhtumist ning ütlevad, et olgu, võib-olla me tolereerime olukorda, et inflatsioon on veel mõnda aega kõrge,» rääkis ta.
Paljude Euroopa riikide kõrge laenukoormus teeb nad uute finantskriiside suhtes väga haavatavaks, tõdes eelmisel aastal IMFi peaökonomisti kohalt asedirektoriks edutatud Gopinath.
«Jõuame peatselt punkti, kus peame tunnistama, et inflatsiooni eesmärgiks seatud piirini langetamine võtab liiga kaua aega- see on esimene ebamugav tõsiasi- ja see tähendab, et riskime inflatsiooni juurdumisega,» lausus ta. Kui valitsustel napib eelarvelist mänguruumi või poliitilist toetust probleemiga tegelemiseks, peavad keskpangad oma rahapoliitilist reaktsioonifuntktsiooni kohandama, lausus Gopinath aastakoosolekul peetud kõnes.
Ta lisas, et võtab aega, enne kui juhtivad keskpangad tunnistavad, et inflatsioon jääb pikemaks ajaks ülespoole nende seatud kahe portsendi eesmärki, sest see võib hinnatõusu veelgi püsivamaks muuta, nagu juhtus USAs 1960-ndatel.
Gopinath märkis, et euroala riikide seas on regionaalsed eripärad ning intressimäärade tõus toob kõrge võlakoormaga riikidele suuremaid probleeme. Lisaks veel kodumajapidamiste võlakoormuste erinevused. Ta tõi välja, et mitmetes riikides on suur osa eluasemelaene võetud ujuva intressiga. Nende seas on ka Eesti.
Gopinath toonitas, et Euroopa Keskpank ning ka teised keskpangad peavad olema valmis inflatsiooni langetamiseks jõuliselt sekkuma, ka siis, kui see peaks kaasa tooma tööjõuturu märkimisväärse jahtumise. Ehk siis IMFi asejuhi hinnangul ei tohiks keskpangad lasta end töötuse võimalikust kasvust heidutada.
Valitsused peaksid tema sõnul inflatsiooniga võitlemiseks vähendama kulutusining nõudlust ehk siis eelarvepoliitikat karmistama.
«Kui vaadata G7 riikide eelarvekavasid, siis eelarvepuudujääk on mitmetel neil kavandatud liiga kõrgeks liiga pikaks ajaks,» rääkis ta.
Gopinathi sõnul peaksid Euroopa Liidu riikide valitsused eelarvepuudujäägi vähendamise uutes reeglites kokku leppima. Paljudes riikidel, eelkõige Prantsusmaal ning Itaalias ületavad puudujäägid 100 protsenti sisemajanduse kogutoodangust( SKT). Samuti tuleks tema sõnul luua euroala pankade ühine hoiuste kindlustamise süsteem.