/nginx/o/2023/06/14/15390933t1hb7d7.jpg)
/nginx/o/2022/08/18/14767574t1h2ade.jpg)
Selle aasta I kvartali energiatarbimise analüüsi kohaselt säästis Tallinn tänavu esimese kolme kuuga linnahoonete energiakuludelt kokku pea 2,58 miljonit kWh energiat. Selle perioodi keskmist energia hinda arvestades teeb see üle 290 000 euro.
Tallinn säästis energia kokkuhoiuga üle veerand miljoni euro
Selle aasta I kvartalis tarbitud elektri kogus on 2019–2023 aastate I kvartalite lõikes kõige madalam. Gaasi tarbimine vähenes samade perioodide võrdluses keskmiselt 6,3 protsenti ja kaugkütte tarbimine keskmiselt ligikaudu 3,3 protsenti.
«Energiakulude vähendamiseks on linna hoonetes jätkuvalt rakendatud mitmed energiasäästu meetmed, millest peamised on tehnosüsteemide ümberseadistamine ja töötajate harjumuste muutmine,» sõnas Tallinna abilinnapea Tiit Terik.
Terik märkis, et järgitakse möödunud aasta lõpus püstitatud eesmärki saavutada 10-protsendine energiasääst, häirimata munitsipaalhoonete toimepidevust ja alandamata sisekliima kvaliteeti.
Energia tegelik kokkuhoid rakendus nii elektri-, gaasi- kui ka soojusenergia tarbimises. Linnaasutuste üldine energiatarbimine vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis võrreldes sama perioodiga 2022. aastal keskmiselt 3 protsenti.
Kokku on 2022. aasta IV ja 2023. aasta I kvartalis, võrreldes samade perioodidega eelmistel aastatel, säästetud üle 8,7 miljoni kWh energiat, mis tähendab rahalist säästu energiakuludelt ligikaudu 1,3 miljoni euro ulatuses.
«Eelmisel mõõteperioodil saavutatud märkimisväärne sääst – 8 protsenti energiat ja 1 miljon eurot – tõestas, et süsteemide mõistliku reguleerimise ja säästliku tegutsemisega on võimalik saavutada tähelepanuväärne kokkuhoid ilma töötingimusi halvendamata,» sõnas Terik.
Abilinnapea Terik lisas, et kõik linnaasutused on juba energiasäästumeetmed omaks võtnud ja on neid aktiivselt rakendamas.
«On näha, et energiatarbimisele pööratakse tähelepanu ja püütakse säästlikumalt toimetada. Tarbimiskoguste langemine ja reaalne rahaline sääst annavad kindlasti ka indu juurde ehk asutused ise tunnetavad, et nende tegevusel on kokkuhoiu saavutamisel käegakatsutav mõju. Samas tuleb meeles hoida, et hoolimata energiahindade vähenemisest on liigtarbimise vähendamine endiselt päevakorral ja energiasäästu eesmärke tuleb meil jätkuvalt fookuses hoida,» rõhutas abilinnapea.
Tallinna Linnavaraameti energiatõhususe projektijuhi Aare Vabamägi sõnul on energiakulude kokkuhoid aktuaalne ka suvel. «Kuigi tundub, et ilmad on soojad ja energiale enam mõelda pole vaja, on ka suvel võimalik säästa. Valgel ajal tuleks võimalikult palju ära kasutada loomulikku valgust ja võimalusel kaaluda ka öise välisvalgustuse väljalülitamist,» kirjeldas Vabamägi.
Kuumade ilmadega soovitab Vabamägi hoida aknad jahutusseadmete kasutamisel kinni, et jahutuseks kuluv energia õue ei voolaks. Samuti soovitab ta ära kasutada öist jahedust, et avatud akendest tulev jahe õhk jõuaks öösel ruumid maha jahutada.
Vabamägi sõnul tuleks energiatõhususe suurendamiseks kaaluda ka sooja tarbevee tsirkulatsiooni väljalülitamist, et hoonesse liigset soojust ei tekiks. «Käsi saab pesta ka leige veega,» toonitas ekspert. «Büroohoonetes võiks kütte kogu hoones suveks välja lülitada, nagu näiteks on tehtud linnavalitsuse peahoones.»
Vabamägi lisas, et praegu on just õige aeg tegeleda energiasäästu tegevustega, millega kütteperioodil enam tegeleda ei saa: «Võimalusel tuleb korrastada küttesüsteemid, ventilatsioonisüsteemid, vahetada valgusallikad ja valgustid, sest külmemal ja pimedamal ajal on neid töid keerukam teha ning kui ettevalmistused on juba selleks ajaks tehtud, tekib nendest töödest juba sügisel märgatav kasu energiasäästu näol.»