:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13767620t1h9db5.jpg)
Maailma energiasektori süsinikdioksiidi heitkogused saavutasid eelmisel aastal rekordilise tipptaseme, mis on vastuolus Pariisi kohustustega, hoiatas esmaspäeval avaldatud uuring, mis tõi esile kliimamuutuste kõigi aegade halvimad mõjud.
Uuring ⟩ Energiasektori CO2 heitkogused saavutasid mullu rekordilise taseme
Ühendkuningriigis asuv ülemaailmne tööstusorganisatsioon Energy Institute esitas koos konsultatsioonifirmadega Kearney ja KPMG koostatud maailma energeetika statistilise ülevaate peamised järeldused.
«Energiakasutusest, tööstusprotsessidest, põletamisest ja metaanist tulenev süsinikdioksiidi heide... jätkas tõusu uuele kõrgeimale tasemele, kasvades 2022. aastal 0,8 protsenti,» seisis uuringus.
Iga-aastast ülevaadet avaldas varem energia suurettevõte BP, kuid see on antud üle instituudile.
Primaarenergia tarbimine kasvas eelmisel aastal umbes ühe protsendi võrra võrreldes 2021. aastaga ehk ligi kolm protsenti, kui võrrelda seda 2019. aasta Covid-eelse tasemega, leiti ülevaates.
Fossiilsed kütused domineerivad endiselt 82 protsendiga tarbimisest, hoolimata taastuvenergia tugevast näitajast.
Samas on tuule- ja päikeseenergia osakaal elektrienergia kogutoodangust jõudnud rekordilise 12 protsendini.
Transpordikütuste nõudlus tõusis jätkuvalt võrreldes pandeemiale eelnenud tasemega, kuigi Hiina jäi varasemate koroonapiirangute jätkuva mõju tõttu oma kõrgtasemele märkimisväärselt alla.
Energiainstituudi president Juliet Davenport hoiatas, et sektor liigub Pariisi kokkuleppe eesmärkidele «vastupidises suunas».
«2022. aastal nägime kliimamuutuste kõige hullemat mõju - miljonite inimeste kannatusi põhjustanud laastavad üleujutused Pakistanis, rekordilised kuumalained Euroopas ja Põhja-Ameerikas,» ütles Davenport.
«Hoolimata tuule- ja päikeseenergia jätkuvast tugevast kasvust energeetikasektoris, suurenesid ülemaailmsed energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogused taas,» sõnas Davenport. «Me liigume ikka veel vastupidises suunas, kui seda nõuab Pariisi kokkulepe.»
2015. aasta Pariisi kokkuleppe kohaselt lubasid riigid jõuda sajandi keskpaigaks süsinikdioksiidi heitkoguste nulltasemeni, eesmärgiga piirata globaalse temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes industriaalajastu eelse tasemega.
Kearney energiaülemineku instituudi juhataja Richard Forrest lisas, et kasvuhoonegaaside heitkoguste hüppeline kasv tugevdas «vajadust kiireloomuliste meetmete järele, et viia maailm Pariisi eesmärkide saavutamise suunas».
Ta märkis, et 2022. aasta oli «turbulentne aasta», mil energiajulgeolek oli päevakorras esikohal, kuna oluline energiatootja Venemaa tungis Ukrainasse ning energianõudlus taastus pandeemiast.