Vastab Jaana Vaus Madureira Silva, tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Olenevalt tehtavast tööst võib alkoholijoobes töökohal viibiv töötaja kujutada ohtu nii iseendale, kolleegidele, tööandja klientidele, kui ka kolmandatele isikutele. Tööandja kohustuseks töösuhtes on tagada töötajatele ohutu töökeskkond. Seega, kui töötaja on tööle tulnud alkoholijoobes, on tööandja kohustatud (vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 13 lg 1 punktile 15) sellises olekus töötaja töölt eemaldama. Samuti on töötajal keelatud töötada alkoholijoobes (TTOS § 14 lg 2). Seega ei ole tööandjal kohustust hüvitada töötajale ka alatunde, mis on tekkinud seetõttu, et töötaja oli alkoholijoobes töökohal viibimise tõttu töölt eemaldatud, kuivõrd alatunnid on tekkinud töötaja enda süül.
Tööandja, kes soovib oma töötaja töölt kõrvaldada joobeseisundi tõttu, võib töötajale teha ettepaneku alkomeetrisse puhumiseks või arsti juurde minekuks, kuid töötajat sundida selleks ei saa. Vastavalt riigikohtu praktikale on tööl joobnuna viibimise tuvastamine võimalik ka üksnes alkoholi tarvitamisest tingitud isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumise või häirumise tuvastamise kaudu.
Seega tuleks tööandjal koostada kirjalik dokument (nt joobeseisundi tuvastamise akt) ja selles välja tuua, mis kellaajal, kus kohas, milliseid tööülesandeid täites oli töötaja joobeseisundis ning loetleda tunnused, mille alusel tööandja ja tunnistajad hindavad, et töötaja on joobes. Näiteks võivad sellisteks tunnusteks olla tasakaaluhäired, alkoholilõhn, ebaadekvaatne kõne. Dokumendi koostamine on vajalik, et hiljem rikkumist tõendada. Samuti võib dokumendis kajastada ka ettepanekut puhuda alkomeetrisse või minna vereanalüüsi andma ning töötaja keeldumine sellest.