Inflatsiooni pärast muretsevate investorite tähelepanu on küll haaranud naftahinna kerkimine, kuid selle varjus hiilib veelgi suurem risk: toiduhindade tõus.
Jätkub toiduhindade tõus kogu maailmas
Toiduhindade FAO indeks on detsembrist veebruarini tõusnud 2 protsenti. Veelgi enam: erinevate toiduainete hinnad on teinud teravat tõusu ka märtsi esimese kolme nädalaga, mis annab märku, et ilmselt ronib FAO ülespoole ka kevadkuudel.
Hinnatõus tuli ootamatult paljudele poliitikutele ja maakleritele, kes ootasid hoopis langust, kuna farmerid külvasid kõrgetest hindadest kantuna rekordarvu hektareid.
Samas aga on kuivad ilmad räsinud saagiväljavaateid Lääne-Euroopas, Hiinas ja Ladina-Ameerikas, lennutades üles toiduainete hindu alates nisust kuni palmiõlini.
Enamike teraviljade varud on napid kogu maailmas, kuna aastaid kestnud tarnešokid on teinud oma töö. Seetõttu tulid halvad ilmad seekord eriti pahal ajal.
Hiinas lõi maisi hind reedel kõigi aegade rekordiks 2497 jüaani tonnist, mis teeb umbes 10 protsenti tõusu aasta algusest alates. Tõus järgnes Pekingi teatele, et varud on väiksemad kui arvati.
Sojaubade hinnad Chicagos on tänavu kerkinud 14 protsenti, tulemuseks poole aasta tippmark.
Euroopa nisuhinnad Pariisis on aga viimase nelja kuuga sooritanud enam kui 20 protsendilise hüppe.
Eriti kõrgel on lihahinnad, kusjuures elusveiste hinnad on lähenemas kõigi aegade rekordile. Sea- ja kodulinnuliha hinnad on üleval vastavalt 8,5 ja 7 protsenti – aastatagusega kõrvutades.
Eriti suurt kaalu omavad tõusud seetõttu, et tärkavate turgude keskpangad on liikumas karmilt rahapoliitikalt lõdva suunas, kuna inflatsioon on taandunud ja kasv aeglustunud.
Kui oodatust kõrgemad toiduainehinnad inflatsiooni taas üles lükkavad, võivad riigid nagu Hiina oma intressimäärade strateegia üle vaadata. Ja nii saaks toiduhindadest taas probleem, mida investoritel on raske alla neelata.
Copyright The Financial Times Limited 2012