Iga päev näeme aina intensiivsemaid internetikurjategijate rünnakuid meie elanikkonna vastu. Kuritegevus on väga suures osas koondunud internetikeskkonda, mis pidevalt laieneb, kirjutab SEB turbekeskuse turbejuht Kätlin Kukk.
SEB: teadmata päritolu raha enda pangakontole lubamine võib viia kohtupinki
Internetikuritegude langust ei ole oodata, pigem räägime stabiilsest tõusutrendist. Registreeritud juhtumite tõusu tagajärjel muutuvad keerukamaks ka kuritegelike skeemide struktuurid. Skeemid põimuvad erinevate kuritegude sümbioosina ning kaasavad seejuures ka tavakodanikke.
Kodanikke, kes on eelnevalt olnud ise pettuse ohvri rollis või otsivad lisatööd. See aasta on näidanud tugevat tõusu avastatud juhtumites, kus inimesed astuvad sammu kuritegeliku maailma suunas, hakates vahendama võõrast raha, mis on hangitud kuritegelikul teel.
Võrreldes sääraste skeemide avastamise arvu 2022. aastaga, oleme teinud korraliku tõusu – 2023. aasta esimese pooles tõusis sääraste juhtumite avastamiste arv pea kahekordselt. Neid juhtumeid on politsei menetluse tagajärjel jõudnud isegi kohtusse. Nii on antud kaasuste menetlemise tagajärjel määratud kuritegevusliku raha vahendamisega seotud isikutele reaalseid kriminaalkaristusi.
Kahjuks on meie seas aga aina enam neid inimesi, kes astuvad kupüüridest pimestatult kuritegevuse kiirelt keerlevale karussellile, pööreldes sellega õndsas olekus kaasa, mõtlemata oma tegude tagajärgedele nii enda kui kaaskodanike seisukohast. Siinkohal ei saa ettekäändeks tuua ka teadmatust, sest seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest.
Kuidas inimesed sääraste petuskeemide konksu otsa saadakse?
Oma igapäevatöös oleme näinud enamasti nelja teekonda, kuidas nii-öelda rahamuulaks saadakse. See kogemuslugude loetelu pole siinkohal kindlasti ammendav. Sääraste skeemidega kaasaminemise põhjused on lõpuni teadmata, kuid saame siiski kogetu põhjal teha mõningaid järeldusi.
Kõigepealt, töökuulutused internetiavarustes, kus pakutakse näiteks rahaliste vahendite operaatori tööd. Ametitiitel võib kõlada küll suursuguselt, kuid mõningal juhul peidab see endas sulaselget rahapesus osalemist. Oma isikliku konto kaudu erinevate summade vahendamine ei ole ilmselgelt mõistlik otsus ning juba ainuüksi kahtlaste igapäevategevustega tutvudes võiks hakata peas häirekell tiristama.
Neile tehakse ettepanek või ähvardus, sundides isikut vahendama rahasummasid isikliku konto kaudu.
Teiseks skeemiks on eelnevalt juba petturite ohvriks sattunud isiku värbamine. Selles olukorras on inimese kohta juba teada palju informatsiooni, mistõttu ei ole tema veenmine ning vahest ka sundimine kurjategijate jaoks midagi keerulist – inimene, kes on näiteks ebakorrektse rahakäitumise tagajärjel kaotanud väga suure summa raha, on kurjategijatele lihtne manipuleerimise teel endale allutada. Neile tehakse ettepanek või ähvardus, sundides isikut vahendama rahasummasid isikliku konto kaudu. Samuti lubatakse näiteks kaotatud raha tagasisaamist või kõigest järgnevast halvast päästmist. Ilmselgelt on säärased illusioonide loomised enamasti väga absurdsed – raha, mis on kurjategijatele kaotatud, enamasti tagasi ei saada. Kuritegelikult omastatud rahasumma panustatakse kiirelt uuesti kuritegevuse ahelasse, et toita uusi skeeme või ülal pidada kuritegeliku jõugu ladvikut.
Kolmandaks näeme üht kasvavat trendi ehk armukelmuste ohvrite kaasamist. Kui varem nägime, et ohvrilt peteti välja vaid tema säästud ja vara, siis uueks trendiks on saanud ka väidetavatelt sugulastelt raha edasisaatmine oma kallimale. Reaalsuses ei ole raha saatjad sugulased, vaid samasugused pettuse ohvrid ning endale teadmata suunab armunud ohver raha otse järgmistele ohvritele.
Neljanda teekonnana saab välja tuua oma isikliku konto võõra kasutusse andmise ehk pettusliku raha enda kontole laskmine ja raha sularahas väljavõtmise ning selle üleandmise tundmatule isikule. Äärmuslikel juhtudel antakse pangakonto võõra isiku käsutusse ehk konto ja sellega seonduv on ühe isiku nimel, kuid sellega opereerib keegi tundmatu. Siin tuleb meeles pidada, et vastutab konto omanik.
Rahamuulad pannakse hoidma võõrast raha enda kontol
Rahamuuladele, nagu sääraseid tegelasi kõnepäraselt kutsutakse, on ülesandeks tehtud erinevate summade vahendamine oma isikliku konto kaudu. Need ühekordsed ülekannete summad ei ole tavaliselt suured, pigem võivad jääda kuni tuhandetesse eurodesse ühe kande kohta. Pikema perioodi vältel võivad summad olla aga üpris märkimisväärsed ning see tegevus kulmineerub eeldatavasti süüdistusega suures mahus toimepandud rahapesu eest.
Miks inimesed seda teevad või säärase teoga kaasa lähevad?
Nagu eespool mainitud, tahavad manipulatsiooni teel värvatud alluvad kaotatud raha tagasi saada. Enamasti «töö» ehk vahendamise teenuse eest mingit tasu ei saada – nii mängivad kurjategijad nad kavalalt üle ja rahaliselt puntras olevaid inimesi kasutatakse kui odavat tööjõudu. Ainsaks reaalseks tasuks ootab suure tõenäosusega ees kurjategija staatus ja hiljem eeldatavasti süüdimõistev kohtuotsus.
Pangad pööravad aina enam tähelepanu eelnimetatud skeemide leidmisele ja teevad enda poolt kõik võimaliku, et säärast tegevust ennetada ning vajadusel piirata. Seega on oluline olla pankade poolsete infokirjade, selgituste küsimise ja hoiatuste suhtes tähelepanelik.
Pankade üks suur eesmärk on tuvastada eelpool nimetatud kriminaalsed tehingud ja oma kliendibaasist välja sõeluda need isikud, kes ei austa panga ja kliendi vahel allkirjastatud lepingu tingimusi ning pole oma tegevustes läbipaistvalt ausad.