Kriis käes ⟩ Makseraskustest ja pankrottidest päästab vaid eriolukorra väljakuulutamine

Lehmi ähvardab põua tõttu söödapuudus ja tapamaja. Foto: Mihkel Maripuu

Põllumehed tahavad erakorraliste ilmaolude tõttu eriolukorra väljakuulutamist, sest see aitaks ettevõtetel omale võetud kohustusi paindlikumalt täita. 

Tänast põllumajandushooaega iseloomustab külm kevad ning erakordselt vähe sademeid mais ja juunis, mis on muutnud olukorra kriitiliseks. Otseselt on mõjutatud teraviljakasvatajad, aiandus ning söödakultuuride kasvatajad. Kõige keerulisemas seisus on loomakasvatajad, kellel on vaja sööta. Hinnanguliselt on oluliselt väiksem silo tegemise esimene niide ning on näha, et ka teine niide tuleb tavapärasest tagasihoidlikum.

«Meie kohustus on säilitada toidujulgeolek ning aidata loomakasvatajaid ja põlluharijaid nii palju kui võimalik,» ütles regionaalminister Madis Kallas pärast erakorralist ümarlauda, kus kohtusid maaeluministeeriumi, PRIA ja Maaelu Edendamise SA esindajatega.

Meie kohustus on säilitada toidujulgeolek ning aidata loomakasvatajaid ja põlluharijaid nii palju kui võimalik.

Madis Kallas

«Palusime sektori esindajatel saata ministeeriumile täiendavat infot eriolukorra väljakuulutamise vajadusest. Väljakuulutamise otsuse teeb valitsus maaeluministeeriumi sisendi alusel,» lubas Kallas.

Euroopast võib tulla abi

PRIA esindaja kutsus ettevõtteid, kellel on nende ees kohustusi, kuid kes ei suuda kohustusi täita, ametit lahenduste leidmiseks võimalikult kiiresti teavitama.

Ajutiselt saab sektori probleeme leevendada ka Maaelu Edendamise SA laenude ja käendustega. Ettevõtted, kellel on loomasöödaga probleeme, võiksid seda kindlasti kaaluda.

Euroopa Komisjon kaalub erakordsete ilmastikuolude ja Ukraina sõja mõjude tõttu riikidele abipaketi andmist.

«Oleme äraootaval seisukohal selles suhtes, milline saab olema komisjoni kolmas põllumajandusreservist eraldatav abipakett, kuid hoiame sektorit nende arengutega kindlasti kursis,» lisas Kallas.