Päevatoimetaja:
Sander Silm
Saada vihje

Puust ja punaseks: mis vahe on autolaenul ja liisingul?

Copy
Kasutatud autode müügiplats. Foto on illustratiivne.
Kasutatud autode müügiplats. Foto on illustratiivne. Foto: Mihkel Maripuu

Auto soetamine on suur otsus – valida tuleb sobiv sõiduk, mõeldes läbi kõik detailid auto suurusest kuni kütusekuluni. Vähem oluline pole ka sõiduki ostu finantseerimise küsimus – kas valida autolaen või liising? Paljud inimesed kasutavad neid termineid aga vaheldumisi või pole kursis nende erinevustega. Teeme selgeks, mis on mis.

Autolaen ja liising on kaks erinevat panga poolt pakutavat krediidivõimalust. Nende peamine erinevus seisneb omandiõiguses – liisingu korral on sõiduk laenu tagatiseks ja jääb liisinguperioodi lõpuni liisingufirma omaks, samas kui autolaenu puhul saab klient kohe auto omanikuks. Auto omanikul on vabadus otsustada, kas ta soovib lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kaskokindlustust, samuti on kahe lahenduse puhul erisused käibemaksu arvestuses ning muidugi ka intressimääras.

Liising enamasti kallimatele sõidukitele

LHV liisinguosakonna juht Erki Link sõnab, et liisingut kasutatakse enamasti uuemate autode puhul. «Liisinguga soetatakse enamasti kallimaid sõidukeid – näiteks LHV liisinguportfelli sel aastal lisandunud sõidukite keskmine maksumus on 32 400 eurot ja keskmine vanus soetamise hetkel kolm aastat. Liisingu puhul on valikus kaks varianti – kapitalirent ja kasutusrent. Kasutusrent annab paindlikkuse – võimaluse sõidukit rendiperioodi jooksul kasutada ning siis otsustada, kas see tagastada, kasutusperioodi pikendada või see liisingust välja osta. Alati on võimalik ka liisinguperioodi kestel auto müüa, makstes seejuures maha liisingu jäägi. Kapitalirent sarnaneb järelmaksule, mille puhul tasutakse liisinguperioodi jooksul kogu sõiduki maksumus koos intressidega ja klient saab lepingu lõppedes sõiduki omanikuks,» ütles Link.

Liisingu puhul tuleb silmas pidada, et selle tingimustes on rohkem piiranguid nii sõidukile kui ka selle kasutajale – näiteks kaskokindlustuse kohustus, aga ka sõiduki garantii säilitamine. See tähendab, et garantiiperioodil tuleb sõidukit hooldada ja remontida selleks tootja poolt volitatud esinduses vastavalt ettenähtud tööde nimekirjale. Nii saab pank tagada, et auto on hästi hoitud ning säilitab maksimaalselt oma väärtust. Kui sõiduki garantiiaeg on läbi, kaob üldjuhul ka eeldus, et sõidukit margiesinduses hooldataks. Erandiks on kasutusrent, kus tuleb arvestada ka sõiduki tagasiostukohustuse võtja poolsete tingimustega. «Piiranguid ja kindlustuskohustust aitab kompenseerida intressimäär, mis on üldjuhul väiksem kui autolaenul, sest liisingu puhul on sõiduk ise ka laenu tagatis, autolaenu näol on tegemist tagatiseta krediidiga,» sõnas Link.

Liising on käibemaksuga maksustatav finantseerimistoode. Sealjuures on oluline märkida, et kapitali- ja kasutusrendi käibemaksuarvetus on erinevad. Kapitalirenti käsitletakse ostu-müügi tehinguna, mis toob endaga kaasa käibemaksuarvestuse ostu tegemise hetkel. Kasutusrent sarnaneb käibemaksu vaates nt sideoperaatori lepingule, kus käibemaks lisatakse igakuiselt esitatavale arvele. See maksuerinevus toob endaga kaasa, et samade lepingu parameetrite – sissemakse, periood, jääkväärtus, intress – juures tuleb kasutusrendi kuumakse mõnevõrra soodsam kui kapitalirendi korral. Põhjus seisneb selles, et käibemaksukäsitluse kohaselt toimub kapitalirendi korral intressiarvestus sõiduki käibemaksuga maksumuselt, aga kasutusrendi korral käibemaksuta summalt. Kasutusrendi korral lisatakse käibemaks kuumaksele pärast intressiarvestust. Väike võit tekib, aga sellega kaasnevad ka teatud ohud. Üks neist on peatselt realiseerumas valitsuse planeeritud käibemaksutõusu näol. Kui enne maksutõusu sõlmitud kapitalirendi korral kuumakse maksutõusust tulenevalt ei tõuse, siis kasutusrendi maksed hakkavad uue maksumäära rakendumise hetkest olema selle võrra suuremad.

Liisingu puhul on nõutud ka omafinantseering, mis peab olema vähemalt 10% auto ostuhinnast. Liisinguperioodi pikkuseks on üldjuhul kuni seitse aastat, kusjuures liisinguperioodi lõpuks ei tohi sõiduki vanus ületada 12 aastat. Liisingu taotlemise protsess on lihtne – selleks tuleb täita liisingutaotlus veebis või äpis. Samas voos on võimalik mugavalt esitada oma konto väljavõte, mis on vajalik krediidiotsuse tegemiseks. Võimalik lisakulu liisingu taotlemisel kaasneb hindamisakti esitamisega, mis on nõutav kasutatud vara soetamisel müüjalt, kes ei ole meie koostööpartneriks.

Autolaen pakub rohkem vabadust

LHV Finance'i juhi Heidy Küti sõnul saab autolaenuga soetada endale sobiva sõiduki. «Autolaenu võib kasutada nii uute kui kasutatud sõidukite ostuks, sest auto vanusele ja läbisõidule laenuandja poolt piiranguid ei ole. Sõiduki omanikuks on klient ja näiteks kaskokindlustuse tegemine ei ole kohustuslik. Samas soovitame oma klientidele siiski kindlustuse tegemist, sest õnnetuste juhtumine ei ole seotud sõiduki omandivormiga,» märkis Kütt.

Autolaenu maksimaalne laenusumma on 25 000 eurot, omafinantseeringut ja tagatist ei ole vaja ning laenu saab võtta kuni 10 aastaks. Autolaenu saamiseks tuleb täita taotlus ning positiivse laenuotsuse saamisel sõlmida laenuleping. Laenusumma kantakse taotleja kontole.

Sobivad erinevad lahendused

Vaatame läbi mõned näited. Kui näiteks eraisik soovib kapitalirendiga liisingusse võtta uue, 30 000€ maksva sõiduki, tuleb tal esmalt arvestada 10% omafinantseeringu ehk 3000 euroga ning lepingutasuga suurusjärgus 270 eurot. Kui auto võetakse liisingusse seitsmeks aastaks intressiga 6,5% (liisingu intress koosneb 6 kuu euriborist ja intressimarginaalist), kujuneb liisingu kuumakseks ca 401€, millele lisandub kaskokindlustuse kulu. Autolaenu puhul on maksimaalne laenusumma 25 000€, mis tähendab sisuliselt seda, et omafinantseeringuna tuleb panustada 5000 eurot, millele lisandub lepingutasu 500 eurot. Kuumakseks kujuneb sellise laenusumma, seitsme aastase tagasimakseperioodi ja 12,9% fikseeritud intressimäära juures ca 454 eurot.

Kui teise näitena soovib eraisik aga hankida viis aastat vana auto maksumusega 15 000€, siis kapitalirendi puhul tuleb arvestada samuti minimaalselt 10% omafinantseeringu ehk 1500 euroga ning lepingutasuga 150 eurot. Kui auto võetakse liisingusse seitsmeks aastaks intressiga 7,5% (fikseerimata, 6 kuu euribori baasil), on liisingu näidiskuumakse ca 207€, millele lisandub kaskokindlustuse kulu. Kui valida ostu finantseerimiseks autolaen summas 15 000 eurot, ajatada maksed seitsmele aastale fikseeritud intressiga 12,9%, tuleb arvestada 2% lepingutasu ehk 300€-ga ning igakuine näidiskuumakse on ca 272€. Omafinantseeringut autolaenu puhul teha ei tule.

Kui huvipakkuv sõiduk on aga näiteks 10 aasta vanune ning maksumusega 7500€, tuleb liisinguhuvi puhul arvestada, et liisinguperioodi lõpuks ei tohi sõiduk olla vanem kui 12 aastat. Sellisel juhul saab auto liisingusse võtta maksimaalselt kaheks aastaks. Kapitalirendi puhul tuleb siis arvestada minimaalselt 20% omafinantseeringu ehk 1500 euroga ja lepingutasuga 150€. Näidisintressiga 9% (fikseerimata, 6 kuu euribori baasil), on liisingu näidiskuumakse ca 274€, millele lisandub kaskokindlustuse kulu. Autolaenu puhul on kuni 7500€ laenusummaga sõiduki maksimaalseks laenuperioodiks kuus aastat. Kui autolaenu fikseeritud intress on 12,9%, tuleb selle summa laenamise puhul arvestada 2% lepingutasu ehk 150 euroga ning igakuine näidiskuumakse on ca 150€. Omafinantseeringut autolaenu puhul teha ei tule.

Tagasi üles