Euroopa Komisjon tahab raha juurde: Eesti makse kasvaks kümnendiku võrra

Euroopa Komisjoni peakontor Brüsselis. Foto: James Arthur Gekiere/ZUMAPRESS.com

Euroopa Komisjon tuli sel nädalal välja ettepanekuga tugevdada Euroopa Liidu pikaajalist eelarvet. See tähendaks liikmesriikidele suurenenud maksekoormust, mis Eesti puhul oleks kümnendiku võrra suurem seni prognoositust.

«Teeme ettepaneku suurendada sihipäraselt ELi kulutusi, et anda Ukrainale stabiilset rahalist toetust, rahastada meie rändealast tegevust ja toetada investeeringuid strateegilistesse tööstusharudesse,» ütles EK president Ursula von der Leyen.

Eesti sissemakse suureneks nimetatud ettepaneku puhul keskmiselt 39,5 miljonit eurot aastas nelja aasta jooksul, kokku 158 miljonit eurot, teatas rahandusministeerium. See tähendaks Eesti sissemaksu kasvu umbes 8-10 protsendi võrra aastas võrreldes prognoosiga.

66 miljardit eurot uut raha

Euroopa Komisjoni (EK) Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukase sõnul oli Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk läbi liidu ühise eelarve vastata paremini väljakutsetele, mis EL ees seisavad.

EK ettepanek jaguneb laias laastus kolme ossa. Esimene on Ukraina rahastu 50 miljardit eurot. See jaguneks nii laenuks kui ka toetuseks.

Teine osa puudutab migratsiooni ja välispiiriga seotud väljakutseid. See hõlmab nii Ukraina kui ka Lõuna-Euroopa põgenikevoolu. Selle maht on 15 miljardit eurot.

Kolmas osa on STEP ehk strateegiliste tehnoloogiate Euroopa platvorm. Sinna on plaanis suunata 10 miljardit eurot. Sellest toetatakse saab toetada tehnoloogiate arendust Euroopa Liidus.

«Kokku on EK eesmärk koguda 66 miljardit eurot uut raha,» täpsustas Schank-Lukas.

Schank-Lukas ütles, et on raske ennustada, millisel kujul ettepanek läbi läheb, sest nüüd järgnevad arutelu liikmesriikide vahel ja ka Euroopa Parlamendis. Riikide huvid on erinevad ja ka Eestil on ka mõtteid, kuidas asju teistmoodi teha.

Rahandusminister Mart Võrklaev peab Ukraina toetamise jätkamist hädavajalikuks, kuid oleks näinud rahale ka teisi vajalikke rakendusi.

Oleksime väga oodanud, et komisjon leiab seoses muutunud julgeolekuolukorraga lisavahendeid ka teistele kaitsevaldkonna programmidele kui Kaitsefond.

Mart Võrklaev

«Komisjoni ettepanek annab Ukrainale kindluse stabiilseks abiks järgmiseks neljaks aastaks ja signaali Venemaale, et me kavatseme koos pingutada võiduka lõpuni,» ütles Võrklaev. «Oleksime väga oodanud, et komisjon leiab seoses muutunud julgeolekuolukorraga lisavahendeid ka teistele kaitsevaldkonna programmidele kui Kaitsefond. Tugevdamist oleks vajanud näiteks Sõjalise Liikuvuse programm ning eelarvet ootab Euroopa kaitseinvesteeringute programm, mille ettepanekut pole komisjon veel esitanud. Piisav rahaline kate puudub ka komisjoni juba esitatud ettepanekutel kaitsetööstuse ühishangete ja laskemoona algatuste jaoks.»

Sakslased kriitilised

Sakslased on avaldanud EK ettepaneku suhtes juba kriitikat ja vastuseisu. FDP parlamendisaadik Moritz Körner ütles, et ELi eelarves on niigi piisavalt raha: koroona taastefondi vahenditest on praeguseks üle kantud vaid murdosa rahast, samuti on kasutamata suurem osa struktuurivahenditest.

Saksa rahandusminister Christian Lindner (FDP) lükkas juba eelmisel reedel Luksemburgis tagasi EL-i eelarve suurendamise ettepaneku. Parimal juhul on ta avatud suuremale toetusele Ukrainale. Ka tema ametikaaslased Bruno Le Maire Prantsusmaalt ja Sigrid Kaag Hollandist väitsid samamoodi.

EK on juba rahalisi vahendeid ümber paigutanud, prioriteedid ümber seadnud ja mobiliseerinud kõik võimalikud eurod Ukraina heaks. Ainuüksi Ukrainasse läks 30 miljardit eurot, mida 2020. aasta finantsraamistiku koostamisel ette ei nähtud. Seetõttu tuleb nüüd eelarve ümber korraldada.

Euroopa Komisjoni eesmärgid

• luua toetustel, laenudel ja tagatistel põhinev Ukraina rahastu, mille kogumaht on 50 miljardit eurot aastatel 2024–2027. Rahastust aidatakse katta Ukraina esmavajadusi, taastamist ja moderniseerimist riigi teekonnal ELi;
• tugevam ELi eelarve, et tegeleda rändeküsimustega nii ELi sees kui väljas, vastata Venemaa agressioonisõja globaalsetest tagajärgedest tingitud vajadustele ning tugevdada partnerlusi peamiste kolmandate riikidega (15 miljardit eurot).
• Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP), et suurendada ELi pikaajalist konkurentsivõimet elutähtsate tehnoloogiate vallas (digi- ja süvatehnoloogia, puhas tehnoloogia, biotehnoloogia).
• mehhanism, mis aitab katta taasterahastu «NextGenerationEU» suurenenud rahastamiskulusid, mis on tingitud intressimäärade järsust tõusust. Uuest spetsiaalsest vahendist hakatakse katma üksnes kulusid, mis lisanduvad 2020. aastal tehtud esialgsetele prognoosidele.

Allikas: Euroopa Komisjon