/nginx/o/2019/06/22/12289358t1h0e9b.jpg)
Võidupüha ja jaanipäev on mandri ning suursaarte vahel parvlaevaliiklust korraldava TS Laevade jaoks aasta üks pingelisemaid aegu, kus tuleb tagada suure hulga reisijate ohutus. Ehkki firma panustab järjekindlalt reisijate ohutusse, tuleb ka reisijatel endal turvalisuse eest hoolt kanda.
«Merel olles tasub reisijatel kõige rohkem teadvustada ohte laeval liikumisel,» paneb TS Laevade mereohutusjuht Meelis Mägi. «Meri on ikkagi meri, mis tähendab, et ootamatu laine võib trepil kõndides või ustest läbi liikudes tasakaalu hoidmise raskeks teha ning seeläbi kergemaid vigastusi saada.»
Näiteks ustest liikudes on tavaline, et tekib ka tuuletõmme, mis omakorda liikumise keerulisemaks teeb. Seetõttu tuleks alati hoida käega uks lahti senikaua, kuni on ukseavast läbi astutud ja seejärel lasta uksel sulguda. Teine olukord, mida laevameeskond alati ka oma tähelepanu all hoiab, on liikumine reelingute ääres. Eriti laste puhul on tavaline, et tahetakse nendel turnida.
«Paneme lapsevanematele alati südamele, et oma lapsi jälgida, kuna reelingutel ronimine võib õnnetult lõppeda,» rõhutas Mägi. «Õnneks ei ole meie laevadel keegi vette kukkunud, kuid oleme õppinud teiste kogemusest ja seetõttu olukorraks vajalike vahenditega ennast varustanud.»
Teised levinumad ohuolukorrad on seotud autode laadimisega laevale.
«On mõistetav, et lapsed tahavad peale pikka sõitu liikuda ning tulevad oma turvatoolidest välja, kuid tahaks sõidukijuhtidele südamele panna, et laevale sõites mitte hoida last süles,» ütles Mägi. See segab juhil laevameeskonna juhiseid märkamast. Samal põhjusel palutakse juhtidel laevale sõites kasutada telefoniga rääkides käed-vabad-seadmeid ning mitte süüa.
«Kõrvalised tegevused ikkagi reeglina segavad juhti, kuid ohutuse seisukohalt oleks vaja täit tähelepanu sõiduki juhtimisele osutada,» toonitas Mägi.
Reisijate maksimaalse meresõiduohutuse nimel läbivad laevad igapäevase tehnilise kontrolli ning laeva päästevarustust täiustatakse regulaarselt kõige uuemate vahenditega.
Paneme lapsevanematele alati südamele, et oma lapsi jälgida, kuna reelingutel ronimine võib õnnetult lõppeda.
Meelis Mägi
Nii igapäevase kui ka kord aastas suursaari külastava reisija jaoks on meretee ületamisel reeglina prioriteediks kiirus ja mugavus. Samas laevameeskonnale on üks kõige olulisemaid ülesandeid reisijate ootuste täitmise kõrval hoopis iga reisi turvaline läbiviimine.
Meelis Mägi sõnul algabki laevameeskonna iga tööpäev kõige olulisema ülesandega ehk laeva igapäevase tehnilise kontrolliga. «Enne reisijate pardale tulekut on laevapere ära teinud põhjaliku eeltöö, et tagada laeva korrasolek. Selle abil veendume, et laev on sõidukorras ning on täielik valmisolek reisijaid turvaliselt meresõidule viia. See on rutiinne ennetustöö, mida erineva põhjalikkusega teeme, kas iga päev, nädal või kuu,» lisas Mägi.
Kui tehniline kontroll on midagi, mis jääb reisijate silme alt tihti välja, siis oluline osa laevareisi turvalisuse puhul on ka reisijate informeerimine ning reisijate enda valmisoleku tõstmine enda turvalisusesse panustamiseks.
«Laevad on varustatud mitmesuguste infoviitadega, kust saab näiteks teavet päästevestide asukoha kohta või evakuatsiooni juhiseid. Enne sadamast väljumist näidatakse reisijatele laevas ohutusvideot, mis selgitab, kuidas erinevates eriolukordades käituda. Ma mõistan, et reisijad soovivad pärast laeva jõudmist puhata ja võtta aega enda jaoks, kuid tegelikult on oluline, et reisijad vähemalt kord hooaja jooksul pööraksid tähelepanu ka laeva ohutusvideole, et teada kuidas käituda eriolukorras,» ütles Mägi.
Kui aga ohutusvideo vaatamisest olenemata tekib küsimusi, siis on alati võimalik pöörduda laevapere poole ja küsida neilt nõu ning abi. Levinud ohutusega seotud olukord laeval on seotud näiteks auto parkimise või väljasõiduga. «Kui autojuht tunneb selles olukorras ennast ebakindlalt, siis alati saab küsida laevameeskonnalt selleks tarbeks tõkiskingasid ja paluda laevameeskonnal aidata juhendamisel,» rääkis Mägi.
Palju määravad merenduses kindlad standardid ja regulatsioonid, kuid TS Laevad teevad ka omaalgatuslikult täiendavaid samme reisijate turvatunde suurendamiseks. Näiteks on TS Laevad täiendanud kiirvalvepaatide lisavarustust, lisades päästevõrgu, mis aitab meeskonnal kannatanuid ohutumalt veest välja tõsta.
Ma mõistan, et reisijad soovivad pärast laeva jõudmist puhata ja võtta aega enda jaoks, kuid tegelikult on oluline, et reisijad vähemalt kord hooaja jooksul pööraksid tähelepanu ka laeva ohutusvideole, et teada kuidas käituda eriolukorras.
Meelis Mägi
«Kuigi päästevõrk ei ole kohustusliku varustuse hulgas, otsustasime selle viimastel aastatel toimunud päästesündmuste valguses siiski soetada,» rääkis Mägi. Tema sõnul näitas päästevõrgu vajalikkuse kätte 2021. aasta kevadel toimunud õnnetus, kus Topu sadama lähistel otsiti merre kukkunud inimesi. «Merevalvekeskus kaasas päästeoperatsiooni laeva Tiiu kiirvalvepaadi, mille meeskond jõudis ühena esimestest sündmuskohale. Veest leitud mees ja naine päästeti ning toimetati Rohuküla sadamasse kiirabitöötajate hoolde,» rääkis Mägi.
Samuti on laevadesse paigaldatud defibrillaatorid, mis võimaldavad esmaabi pakkuda südamerütmi taastamiseks. Et laevaperel oleks pidev valmisolek neid abivahendeid kasutada, siis korraldab TS Laevad regulaarselt ka meditsiinikoolitusi, et meeskonnal oleks võimekus reisijaid terviserikete korral abistada.
Mägi tõi välja, et parvlaevade päästevarustus ja tuletõrjesüsteemid on samuti täiustunud ning peamiseks erinevuseks võrreldes varsemalt liinil olnud laevadega on üks ühine reisijatekk, mis teeb evakuatsiooni palju lihtsamaks ja kiiremaks.
Mägi sõnul teevad nad kõik selleks, et tagada töötajate valmisolek erinevateks situatsioonideks. «Meil toimuvad pidevalt erinevad õppused ja koolitused, mida läbitakse perioodiliselt ning mõnikord isegi mitu korda nädalas. Praktiliste harjutuste kaudu omandatakse kogemus ja tekib vilumus. Laevapere teab, kuidas erinevates olukordades käituda, et tagada turvalisus ja lahendada situatsioonid parimal võimalikul moel,» selgitas Mägi.
TS Laevad teeb pidevalt koostööd ka politsei- ja piirivalveameti ning päästeametiga, et tagada ühiselt valmisolek kriisisituatsioonideks nii laeval kui kaldal. «Reisijatele oleme näiteks PPA eestvedamisel ja koos erinevate vabatahtlike merepäästjate ühingutega korraldanud laevadel suve alguses päästevesti kampaaniaid. Eesmärk on tutvustada reisijatele erinevaid päästeveste, nende asukohti ning õpetada näiteks, kuidas pärast vette kukkumist säilitada rahu ja jõuda tagasi paati.»
Lisaks sellele teeb TS Laevad ka pidevalt õppuseid. «Eelmisel sügisel olid näiteks suuremad ühisõppused meie laevade ja päästeameti komandode vahel, kus sai läbi mõelda ja harjutada erinevate sündmuste stsenaariumid. See lisab täiendavat kindlust ka merel, kui teame, et ka kaldaüksused on valmis,» selgitas Mägi.
Mõni harjutatud situatsioonidest on meeskonnale ka päriselus ette tulnud. Näiteks 2022. aasta talvel tehti parvlaevadele Piret ja Tõll pommiähvardus. Mägi märkis, et intsident kinnitas laevapere valmisolekut sellisteks juhtumiteks. «Meie hinnangul sujus koostöö politsei- ja piirivalveameti ning päästeametiga suurepäraselt ning suutsime probleemi edukalt lahendada 2,5 tunniga. See annab meile vajaliku kindlustunde tulevikuks, et suudame erakorralised sündmused kiiresti ja tõhusalt lahendada,» kinnitas Mägi.
Ohutus ja turvalisus on ja jääb TS Laevade kõige olulisemaks prioriteediks ning TS Laevad teeb kõik endast oleneva, et tagada reisijatele, meeskonnale, sõidukitele, laevale ja keskkonnale ohutud ja turvalised merereisid.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
