Balbiino turundusdirektor: pidime tõstma hinda, et ellu jääda

Balbiino turundusdirektori Anne Tääkre sõnul ei jälgi nad hinna tõstmisel mitte seda, millal tarbijal raha otsa saab, vaid seda, millal neil endal enam ressursse pole. Foto: Teele Toova

Jäätisetehases on kibekiired ajad: töötatakse ööpäev läbi, et rahuldada talvega võrreldes neli korda suuremat nõudlust ja koguda sügiseks rahavaru. See on olulise tähtsusega, et ettevõte üldse ellu jääks, ütles pikaaegse kogemusega toidutööstuste turundusdirektor Anne Tääkre. Hindade langetamiseks on lootust vähe.

Olete turundanud nii Kalevi komme ja šokolaadi, Leiburi leiba-saia kui nüüd ka Balbiino jäätiseid. Mis on peamine erinevus nende toodete turundamises?

Enne neid töötasin ma ka Teres, kokku olen olnud 35 aastat eri toidutööstustes. Toit on emotsionaalne teema ja läheb kõigile korda. Me sööme emotsioonidest lähtuvalt, toidulaual põrkuvad maitse eelistused ja maailmavaated. Erinevused on tarbija käitumises ja vajadustes, mida üks või teine toiduaine rahuldab.

Turundus algab juba tootearendusest. Väga head toodet on vahel võimalik müüa ka ilma suurema reklaamita, aga võõra maitse või igava toote puhul ei aita ka kallis ja hea nähtavusega kampaania. Minu kogemuse järgi saadab kindel edu tuttavat ikoonilist maitset ja nimetust. Näiteks Kirju koera ja Kohukese jäätise puhul töötas toodete ja brändide sünergia.

Milline on eestlaste jäätisemaitse täna, kas see on jäänud truuks rammusale koorejäätisele või nõutakse rohkem itaaliapäraseid jäätiseid?

Koorejäätis on kindla peale minek. Aprillis lanseeritud Kohukese jäätis, milles on 35 protsenti kohupiima, osutus väga edukaks ja müüs poole rohkem kui talle järgnenud Vanilla Ninja jäätis. Kui uudsuse võlu kaob, siis see ilmselt enam nii palju ei müü ja Vanilla Ninja võtab taas oma liidrikoha tagasi.

Kui vaadata teisi segmente, siis gelato-tüüpi jäätis on kohvikute teema. Sel on rasvasisaldus väiksem, kuid suhkru sisaldus suurem. Jaemüügis on mahlapulk võitnud 3,4 protsenti turust ja sorbetil on ligi kaks protsenti turgu. Kõige enam müüb ikka ehtne koorejäätis.

Millega Vanilla Ninja fenomeni seletada?

Tundub, et sihtrühm, kes kunagi leidis selles endale sobiva jäätise ja glasuuri koostise, on sellele truuks jäänud. Ka mina valin siis, kui ma ei suuda otsustada, mida ma tahan, Vanilla Ninja. Selle retsept on 20 aastat muutumatuna püsinud.

Millal hakkab jäätise hinnast taanduma energiakomponent ning piima hind, mis mõlemad on odavnenud? Suhkru hind on endiselt kõrge, kuid see pole jäätise peamine koostisosa.

Hinnast rääkides alustatakse alati kalkulatsiooniga: energia hind on praegu selline ja peamise tooraine hind selline, miks te hinda ei alanda? Mina alustaksin selgitusega 2021. aastast, kui tooraine ja energia hinnad alustasid kiiret tõusu, aga poelettidel olid 2020. aasta hinnad peaaegu aasta lõpuni. Sisendite hind oli tõusnud mitu korda, kuid see anti tarbijale edasi viivitusega ja kindlasti mitte täies mahus.

Keskmine hinnatõus jäätise sektoris on aastatagusega võrreldes 18 protsenti. Ettevõtted ei saanud riigilt energiakompensatsiooni, meie pidime ise hakkama saama. Praegu on mõned olulised toormed odavnenud, kuid nii energia kui ka toorpiim näitavad juba praegu sügiseks tõusutrendi. Meie ei kavanda sügiseks uut hinnatõusu. Juunis oli meil hinnakampaaniaid oluliselt rohkem kui eelmisel aastal. See tähendab, et tarbija maksis jäätise eest ikkagi pisut vähem.

Kuidas teile tundub, kas tarbija ostujõu piir on ületatud ja tuleb väike tagasiminek või jätkavad hinnad sellelt tasemelt kasvamist ja pakendid vähenemist?

Sellises hektilises seisus vaadatakse tarbija rahakotti, aga olulisem on ise ellu jääda. Peame tõstma nii palju, kui saame, ja nii palju, kui vaja, et jätkusuutlikud olla.

Kriisi ajal hinna tõstmisel ei jälgi tootja mitte seda, millal tarbijal raha otsa saab, vaid seda, millal tal endal enam ressursse pole.

Viimasel kahel kuul on jäätise tarbimine kasvanud aastases võrdluses ja mahus, mitte ainult rahas. Muidugi on siin oma osa kuumal ilmal. Kriisi ajal hinna tõstmisel ei jälgi tootja mitte seda, millal tarbijal raha otsa saab, vaid seda, millal tal endal enam ressursse pole.

Ilm on väga kuiv, põllud kuivavad, piimahind hakkab sügisel tõusma. Energiahind samuti. Selleks, et jätkusuutlikult toota, peame me praegu raha koguma, et hinda tõstmata uude aastasse minna.

Tootjad vähendavad toote kogust pakendis, et rohkem teenida. Kas olete samuti oma toodete kogust vähendanud? 

Me ei ole ühegi jäätise kaalu vähendanud, et hinda madalamaks saada. Kui kaal alla tuua, suurenevad pakendi- ja muud kulud, mis lähevad sinna juurde. Küll aga oleme toonud turule väiksemaid jäätiseid, nagu Laulupeo jäätis, mis on paras ports lastele magustoiduks ja energialaksu saamiseks. Väikeste toodete turg on näidanud kasvamist mitte hinna, vaid tarbimismugavuse tõttu.

Jäätise turule on tulnud mitmeid väikseid tegijaid, kes on aastate jooksul kasvanud ja kanda kinnitanud. Kas Premia ja Balbiino valitsevat positsiooni suudab keegi ohustada?

Meile väga meeldivad väikesed tootjad. Nad toovad originaalseid ideid nii tootearenduses kui ka turunduses ja need mitmekesistavad Eesti jäätiseturgu. Me teeme väikestega ka ise koostööd. Talujäätis Külm vahvlitopsis on meie, Nopri talu ja Joel Ostrati koostööprojekt. Meie tootsime nende jaoks vahvlitopsis jäätist nende retsepti järgi, mida koos natuke arendasime. Koor oli pärit Nopri talust. Neil on küll vaid 0,2 protsenti turuosa, aga kindlasti nad kasvatavad seda.

Eestlased küll keskkonnateemadest väga ei hooli, kuid ettevõtetest on edukad need, kes rohepöördesse tõsiselt suhtuvad.

Kuid kui hästi läheb Eesti jäätistel eksporditurgudel?

Meil eksport on 31 protsenti toodangust. Müüme Skandinaaviasse allhanketooteid ja Baltikumi oma kaubamärgi all.

Meie kõige suurem turg on Soome, kuhu toodame põhimaitseid vanill, karamell, šokolaad ja soomlaste maitset silmas pidades lagritsa ja vaarika-mustika jäätist.

Millised on jäätisetööstuse tulevikutrendid?

Töötame tervislikkuse ja jätkusuutlikkuse suunal: laktoosivabad tooted, samuti taimsed tooted. Tarbija ootab ka taimselt jäätiselt plombiiriefekti. Eelmisel aastal lansseerisime taimse šokolaadijäätise, mis on väga hästi vastu võetud.

Vähendame toodete suhkrusisaldust tavalise 10–25 protsendi asemel. Eelmisel aastal lanseerisime ilma valge suhkruta toote.

Pakend on samuti oluline. 50 protsenti meie kilepakendist on eelnevalt kasutatud. Eestlased küll keskkonnateemadest väga ei hooli, kuid ettevõtetest on edukad need, kes rohepöördesse tõsiselt suhtuvad.