Circle K ennustab nafta peatset kallinemist

Naftapump Texases. Foto: Ernest Scheyder

Nädala jooksul on Brent toornafta hind liikunud vahemikus 73–77 dollarit barreli eest. Hinda mõjutab Hiina majanduse ebakindlus, USA ja Euroopa keskpankade intressimäärad ning OPECi kärpeplaanid.

Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnas, et maailmaturu nafta hind on püsinud üsna stabiilsena ning pigem on turud muutuste ootel. «OPEC on püüdnud kärbetega naftabarreli hinda reguleerida ning tõsta seda üle 80 dollari taseme, kuid seni pole need otsused toornafta hinnale olulist mõju avaldanud. Nüüd ollakse ootel, kas Saudi Araabia viimatine otsus kärpida toodangumahtu juulist 1 miljonit barrelit päevas tõstab maailmaturul nafta hinda,» selgitas Sassi. Lisaks OPECi otsuste mõjule oodatakse turgudel USA ja Euroopa keskpankadelt infot intressimäärade kohta. «Intressimäärade tõstmisega püütakse tarbimist ohjata ja majandust maha jahutada. See omakorda vähendab toornafta ja kütuste nõudlust maailmaturul,» ütles Sassi.

Maailmaturu nafta hinnale avaldab mõju ka Hiina, kui ühe suurima naftatarbija, majanduse käekäik. «Kuigi prognoositi, et Hiina keskpanga eelmise nädala otsus langetada lühiajaliste laenude intressimäära esimest korda viimase 10 kuu jooksul toetab Hiina nafta nõudluse kasvu, ollakse tänaseks pisut skeptilisemad. Aasia kauplejate hinnangul olid intresside langetused oodatust väiksemad ning seepärast ollakse ka selle mõju suhtes pessimistlikumad,» rääkis Sassi. Ta tõi välja, et on mitmeid ohumärke Hiina majanduse ebakindlusest ning see hoiab tagasi ka nafta hinna tõusu maailmaturul. «Hiina majandusest ligi veerandi moodustab kinnisvarasektor, mis on suur diislikütuse tarbija. Aprillis ja mais olid investeeringud selles valdkonnas ligi 15 protsenti madalamad kui aasta tagasi. Kuigi Hiina nafta import on selle aasta algusest olnud eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti kõrgemal tasemel, on osa sellest läinud reservide täitmisele. Ohumärgiks on ka viimaste kuude tööstusaktiivsuse näitaja PMI (manufacturing purchasing managers index) langus Hiinas, mis maikuus oli viimase viie kuu madalaim,» kirjeldas mootorikütuste hinnastamisjuht märke Hiina majanduse ebakindlusest.

USA jätkab aga nafta strateegilise reservi täitmist ning ka see avaldab maailmaturu toornafta hinnale mõju. «Eelmisel aastal paiskas USA turule 180 miljonit barrelit toornaftat võitlemaks energiahindade tõusuga, mis oli põhjustatud Vene agressioonist Ukrainasse. Selle aasta maikuu seisuga olid USA strateegilised laovarud 360 miljoni barreli juures, mis on madalaim tase 1983. aasta oktoobrist. Sel aastal plaanitakse osta 12 miljonit barrelit toornaftat. Värskelt soetati 3 miljonit ning 9. juunil teatati plaanist osta järgmised 3 miljonit barrelit,» lausus Sassi.