Kliimaraport: Euroopa soojeneb maailma keskmisest kaks korda enam
21. juuni 2023, 19:08
Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) Euroopa kliimaraport 2022 näitab, kuidas Euroopa on alates 1980. aastatest soojenenud maailma keskmisest kaks korda enam ning sellel on laiaulatuslik mõju sotsiaalmajanduslikule struktuurile ja ökosüsteemidele.
«Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) kuuest regioonist on Euroopa kõige kiiremini soojenev ja paljude riikide jaoks oli Lääne- ja Lõuna-Euroopas 2022. aasta ajaloo kõige soojem. Suvi oli läbi aegade kõige kuumem – kõrged temperatuurid süvendasid raskeid ja laiaulatuslikke põuatingimusi, andes kütust maastikupõlengutele, mille tulemusena tekkis suuruselt teine põlenud ala ja põhjustas tuhandeid kuumaga seotud liigsuremuse juhtumeid,» ütles Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) peasekretär Petteri Taalas. «Varajane hoiatus on fundamentaalne ette nägemaks ja vähendamaks kasvavate ekstreemsete oludega kaasnevaid mõjusid,» lisas ta.
Euroopa kliimaraporti 2022 kliimapoliitika peatüki fookusteema on energia, mille osas on häid uudiseid. «Esimest korda toodeti Euroopa Liidus elektrit tuule- ja päikeseenergiast rohkem kui maagaasist. Uuenevate ja madala süsinikusisaldusega energiaallikate suurenev kasutamine on ülioluline fossiilsetest kütustes sõltuvuse vähendamiseks ja panustab oluliselt kliimaneutraalsusesse ning inimtekkelise kliimamuutuse mõjude vähendamisse. Kliimateenustel on teiste oluliste rakenduste seas võtmeroll kindlustamaks energiasüsteemide vastupidavust kliimaga seotud šokkidele, süsteemide planeerimisel ja energia tõhusust suurendavatest meetmetest teavitamisel,» ütles Taalas.
Õhutemperatuur mõjutab inimesi ja loodussüsteeme, tervist, põllumajandust ja energianõudlust, samuti kasvutsükleid looduskeskkonnas. Eriti mõjutavad äärmuslikud temperatuurid inimeste tervist. Euroopas on temperatuur tööstusperioodil tõusnud tuntavalt. Euroopa on WMO piirkondade kõige kiiremini soojenev regioon: alates 1980. aastatest on Euroopa keskmine temperatuur tõusnud 0,5 kraadi kümne aasta kohta, mis ületab ülemaailmset keskmist enam kui kaks korda.
2022. aasta keskmine õhutemperatuur Euroopas jäi mõõtmisajaloo teise ja neljanda kõige soojema aasta vahele, ületades aastate 1991-2020 keskmist 0,79 kraadiga ja aastate 1961-1990 keskmist 1,83 kraadiga. Suurimad kõrvalekalded registreeriti Arktika Euroopa osas ja Edela-Euroopas, kus aasta keskmine temperatuur ületas aastate 1991-2020 keskmist ühe kraadiga.
2022. aastal oli Euroopas rekordiliselt soe suvi. Märkimisväärseim kuumalaine tabas Lääne- ja Kesk-Euroopat juuli keskpaigas, mil 40-kraadised maksimumid mõõdeti kaugemal põhjas kui kunagi varem. Ühendkuningriigis kerkis õhutemperatuur 19. juulil esmakordselt 40,3 kraadini Coningsbys, kõige põhjapoolseim rekord 40,1 kraadi mõõdeti aga Hamburg-Neuwiedenthalis 20. juulil.
Euroopas tervikuna sadas 2022. aastal keskmisest vähem. See oli neljas järjestikune normist kuivem aasta Ibeeria poolsaare jaoks, Alpi regioonile kolmas. Suurim sademete defitsiit aasta lõikes tabas Soome lahe lõunakallast, Lõuna-Prantsusmaad, Kirde-Itaaliat, Egeuse mere saari ja Lähis-Ida. Normist sadas rohkem Skandinaavia põhjarannikul, Lõuna-Valgevenes ja Loode-Ukrainas, Volga ülemjooksul, Costa Blanca ümbruses Hispaanias, Kreetal, Välis-Hebriididel ja Fääri saartel.
2022. aasta ilmastikku Euroopas iseloomustavadki kõige enam põud ja kuumalained. Põud algas Edela-Euroopas juba 2021/2022 talvel, kusjuures veebruari lõpuks kannatas 96 protsenti Portugalist ekstreemse põua käes. 4. juulil teatas Itaalia hädaolukorra kehtestamisest neljas regioonis, kus elab 42 protsenti Itaalia elanikkonnast. Hispaanias langes veereserv 41,9 protsendini, lõunas isegi 25,6 protsedini kogumahust. 14. augustil puudutasid veekasutuse piirangud enamikku Prantsusmaast, täpsemalt 71 departemangu 96-st. Ajavahemikud jaanuarist septembrini ja jaanuarist augustini olid vastavalt Prantsusmaal ja Inglismaal kõige kuivemad kuud alates aastast 1976.
Ulatuslik oli põud ka Kesk-Euroopas. Saksamaal Reini jõel mõõdeti mitmes kohas uued madalseisu rekordid. Kusjuures kolmel liidumaal registreeriti mõõteajaloo kõige kuivemad suved, seda piirkondades, mis aasta varem olid kannatanud üleujutuste all. Poolas mõõtsid madalat veetaset 64% hüdroloogiajaamadest. Ajavahemik maist augusti keskpaigani jäi Šveitsi prantsuskeelne osas kuivuse poolest teisele kohale alates aastast 1864, mil mõõtmisi alustati.