Eesti investeerijatest investeerib iga kolmas igal kuul
/nginx/o/2021/09/03/14045991t1he0f3.jpg)
21. juuni 2023, 10:02
/nginx/o/2023/06/21/15405128t1h4d8d.jpg)
SEB investeerimisuuringust ilmnes, et kõigis kolmes Balti riigis tegelevad investeerimisega enam kui pooled. Eestis on kõige populaarsemad III samba pensionifondid, aktsiad ja oma eluasemele lisaks soetatud kinnisvara ning investeerimisega tegelevatest inimestest kolmandik teeb seda igal kuul.
SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe selgitas, et investeerimisuuringu eesmärk oli kaardistada kolme Balti riigi investeerimisega tegelejate eelistusi ja harjumusi. Uuringust ilmnes, et enam kui pooled elanikest on investeerimisega tegelenud ning nendest omakorda kolmandik on aktiivsed igakuised investeerijad.
«Kõigis kolmes Balti riigis on mehed aktiivsemad investeerijad kui naised ning nende investeerimisportfell ehk sinna kuuluvad varaklassid on mitmekesisemad. Põhjuseks tõenäoliselt jätkuv palgalõhe ning ka meeste valmisolek võtta suuremaid riske,» hindas Koplimäe.
Uuringust ilmnes, et Eesti elanikud on enim eelistanud investeerida III samba pensionifondidesse (49 protsenti), aktsiatesse (45 protsenti) ja kinnisvarasse (29 protsenti). Läti elanikud seevastu on seni enam eelistanud III samba pensionifondidesse raha paigutamist (27 protsenti), investeerimisriskiga elukindlustust (14 protsenti) ja kinnisvara (11 protsenti). Leedu elanike investeeringute valik sarnaneb pigem Lätiga, kus eelistatud on investeerimisriskiga elukindlustust (24 protsenti), kinnisvara (17 protsenti) ja III samba pensionifonde (16 protsenti).
Koplimäe sõnul on pikaajalised investeeringud, nagu pensionisambad ning elukindlustus, klientide jaoks vähemriskantsed valikud ning lisaks annab näiteks pensionisambasse raha paigutamine ka maksutagastuse, mis on üheks investeeringu tegemise ajendiks.
Investeerides järgitakse pikka perspektiivi
«Teisalt, kui uurisime investeerimise põhjuseid, siis enamik – näiteks 54 protsenti Eesti investeerimisega tegelevatest inimestest – teevad seda just pikaajalisi eesmärke silmas pidades ehk kogutakse pensioniks. Lisaks soovitakse niinimetatud vaba raha enda heaks tööle panna (44 protsenti) ja kaitsta oma raha inflatsiooni eest (40 protsenti),» nentis Koplimäe.
Ta tõi esile, et SEB enda statistika näitab, et naised eelistavad paigutada raha investeerimisfondidesse ning tähtajalisele hoiustele. «58 protsenti Eesti naistest, 56 protsenti Läti ja lausa 63 protsenti Leedu naisinvesteerijatest eelistab tähtajalisi hoiuseid, mis tagab neile fikseeritud perioodil raha hoiustamise ja väikese kasvu. Baltikumi mehed, kes tegelevad investeerimisega, on aga riskialtimad ja ühed populaarsemad finantsinstrumendid nende seas on ETFid ja aktsiad. Eestis on neisse raha paigutanud vastavalt 67 protsenti ja 61 protsenti meestest, Lätis 66 protsenti ja 57 protsenti ning Leedus 69 protsenti ja 68 protsenti,» tõi Koplimäe esile.
Ta rõhutas, et kui aasta tagasi oli eraklientide säästudest 86 protsenti arvelduskontol ja vaid 14 protsenti tähtajalisel hoiusel, siis tänavu esimese kvartali lõpuks on esimene näitaja kahanenud 80 protsendile. Seejuures on eraisikute tähtajaliste hoiuste maht aastaga kahe ja poole kordistunud.
«Iga finantsinvesteeringuga käivad kaasas riskid ning nende hindamine on äärmiselt oluline. Hoides oma raha tähtajalistel hoiustel või ostes fondi osakuid, on investeeringult teenimisvõimalus riskantsematest finantsinstrumentidest madalam. Kuid see võib pikaajaliselt aidata oma sääste inflatsiooni ja sellega kaasneva ostujõu languse eest paremini kaitsta ning vara väärtust säilitada või kasvatada, kui võrrelda raha hoidmisega kontol nullilähedase intressiga,» selgitas Koplimäe võimalike põhjuseid, miks inimeste investeerimis- ja hoiustuskäitumine on mõnevõrra tänast majandusseisu arvestades muutunud.
Finantsalane teadlikkus mõjutab investeeringu varaklassi valikut
Lätlased hindavad ise oma investeerimisalaseid teadmisi mõnevõrra madalamaks kui eestimaalased. «Lätis hindavad väga üldiseks oma investeerimisalaseid teadmisi 36 protsenti uuringus osalenutest, Leedus 37 protsenti, Eestis 25 protsenti. Üldine investeerimisalane teadlikkus erinevatest finantsinstrumentidest ja nendesse investeerimise võimalustest on Lätis ja Leedus madalam kui Eestis,» tõi Koplimäe esile.
Ta nentis, et teadlikkuse hinnang omakorda nähtub ka investeerimise valikutest – Läti ja Leedu elanikud on eelistanud pigem vähemriskantseid varaklasse, eestimaalased aga naaberriikide elanikest rohkem aktsiaid ja EFTe, mille riskitase on kõrgem ning nõuab ka paremaid finantsalaseid teadmisi.
Balti investeerimisuuringust ilmnes, et Eestis investeerib pea iga neljas investeerimisega tegelev inimene igal kuul 20–50 eurot või 50–100 eurot ja peaaegu iga viies inimene 100–200 eurot kuus. Investeerimisega tegelevatest inimestest 23 protsenti teeb seda igal kuul suuremas summas kui 200 eurot. Lätis ja Leedus on igakuised investeerimiseks mõeldud summad väiksemad.
Koplimäe sõnas, et investeerimist võib ja saab alustada ka väikeste summadega ning ka igakuine väikene panus oma tuleviku finantsportfelli on igal juhul edasiviiv, eriti kui investeerimise vastu on huvi. Ta hindas, et kuigi aasta-aastalt on Eestis investeerimishuviliste arv kasvanud, siis viimase aasta keerulisem majandusseis, mil inimeste igapäevast finantsseisu mõjutab nii kõrge inflatsioon, ebakindlus tuleviku ees kui ka kasvavad intressimäärad, on kindlasti avaldanud teatavat mõju ka investeeritavatele summadele.
«SEB statistika põhjalt nähtub, et investeeritavad summad erinevad varaklasside lõikes. Näiteks investeeritakse SEB roboinvestori kaudu investeerimisfondidesse Eestis keskmiselt 36, Lätis 30 ja Leedus 38 eurot kuus, samas kui ETF-idesse ehk börsil kaubeldavatesse fondidesse investeeritakse Eestis keskmiselt 78 eurot, Lätis 69 eurot ja Leedus 84 eurot kuus,» näitlikustas Koplimäe.
SEB Balti investeerimisuuringu eesmärk oli kaardistada kolme Balti riigi investeerimisega tegelejate eelistusi, harjumusi ning ootuseid 2023. aastale. Uuring tehti 2023. aasta kevadel koostöös uuringufirmaga Norstat. Uuringus osales 3229 vastajat Eestist, Lätist ja Leedust.