Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu leidis, et gaasipõhivõrku ei peaks lahutama sundkorras, sest see toob kaasa varustuskindluse kahanemise ja suuremad kulud tarbijaile.
Akadeemikud on gaasivõrgu lahutamise vastu
Gaasivõrgu lahutamise eelnõu jõuab riigikogus esimesele lugemisele kolmapäeval. Eelnõu järgi peaks Eesti Gaas hiljemalt 2015. aastaks müüma oma gaasivõrgu firmale, kes ei tegele gaasi müügiga.
Akadeemikud märgivad, et maagaasi ülekandevõrgu omaniku vahetus ei taga kohe uute tarnijate tulekut ega gaasituru varustuskindluse ja läbipaistvuse paranemist.
Samuti soovivad akadeemikud, et majandusministeerium analüüsiks veel kord gaasivõrgu lahutamise võimalusi ja selle majanduslikku mõju.
«Tulenevalt rahvusvahelisest gaasiärist juhime tähelepanu, et ühepoolne ja analüüsil mittepõhinev otsus võib halvendada Eesti tarbijate varustuskindlust. Võimalikud on takistused Läti maa-aluse gaasihoidla kasutamisel ja rahvusvaheliste, sealhulgas Vene Föderatsiooni ühenduste rajamisel,» seisab akadeemikute istungi protokollis.
Akadeemikute seisukohavõtule heidab varju energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburgi seotus Eesti Gaasiga, mistõttu riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas peab akadeemikute väljaütlemisi Gazpromi ähvarduse vahendamiseks.
«Protokolli kaks esimest punkti ühtivad varem Eesti Gaasi nimel saabunud küsimustega,» lausus Aas. «Väga ehmatav on aga kolmas punkt, mis sisuliselt ähvardab, et kui Eesti valitsus julgeb käituda Eesti Gaasi huvide vastaselt, järgnevad gaasi tootmist, müümist ja ülekannet kontrolliva Gazpromi sanktsioonid.»
«See on tõsine oht Eesti energiajulgeolekule, eriti soojatootmisele talvisel ajal, sest suur osa Tallinna kaugküttest baseerub gaasil,» lisas Aas. «Paratamatult meenuvad Venemaa-Ukraina gaasisõjad, mille seni viimane lahing peeti 2008. aastal.»
Akadeemikud on ka varem tundlikel energeetikateemadel olnud vastupidisel arvamusel valitsusega, seistes vastu näiteks Eesti Energia börsile viimisele. Kuid seekord ei kuulanud akadeemia energeetikanõukogu oma istungil eelnõu esitanud majandusministeeriumi esindajaid isegi ära. Oma seisukoha kujundamiseks oli kohale kutsutud vaid Eesti Gaasi juhatuse esimees Tiit Kullerkupp.
Üks tõsisemaid pretendente gaasi põhivõrgule on Elering. Energeetikanõukogu liige Anto Raukas ütles Postimehele, et gaasivõrgu ost maksumaksja raha eest toob 25–30-protsendilise gaasihinna tõusu.
Majandusministeeriumi osakonnajuhataja Ando Leppiman aga kinnitas, et eelnõu autorite arvestuste järgi peaks hinnatõus lõpptarbijale olema kaks-kolm protsenti.
«See on löök allapoole vööd, kui keegi ütleb, et Eesti riiki oleme ähvardanud,» lausus Hamburg. «Moraal on: ära midagi ütle, siis keegi ei pane sind tähele.»
Hamburg ei eitanud, et on Eesti Gaasiga seotud. Raukas lisas, et gaasivõrgu eraldamise nõuet tuleb põhjalikult kaaluda. «Nõukogude ajal võis väga lihtsalt eraomanikult vara võtta, olen kindel, et see asi jätkub kohtus,» lausus Raukas. «Kutsusime riigikogu majanduskomisjoni ja valitsust korralikult asja kaaluma.»
Elering ja Tallinna Sadam valmistavad praegu ette LNG terminali ehitust Muugale, selle valmimise järel peaks Eesti Gaasi kõrval olema ka teine maagaasi pakkuja.