Rahapesu andmebüroo (RAB) uuring sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest Eestis viitab kõrgemale rahapesuriskile makseagentide, kinnisvara, valuutavahetuse, investeerimiskulla ja hasartmänguteenuste sektorites.
Rahapesu andmebüroo: sularahakasutuses on rahapesurisk kõrge
Eesti roll kuritegeliku sularaha transiitriigina on samas vähenenud, teatas RAB.
Uuringu kohaselt on mitmete sularahaintensiivsete teenuste – valuutavahetus, investeerimiskulla müük ja hasartmänguteenused – rahapesuohu tase Eestis tõusnud seoses suurte sularahatehingute sagenemisega, seda eriti 2022. aastal. Hasartmängusektori riskitaset tõstab muu hulgas sularahaoht kaughasartmänguteenuses.
Rahapesurisk on uuringu järgi püsivalt kõrge sularahas tehtavate kinnisvaratehingutes ja väga kõrge makseagentide vahendusel osutatavates piiriüleses rahasiirdeteenuses ning sularaha sisse- ja väljamaksetehingutes välismaistel maksekontodel.
«Rahapesu andmebüroo teravdatud tähelepanu all koostöös uurimisasutustega on trend, kus Eesti residendid kasutavad Leedu makseasutuste kontosid, varjamaks oma illegaalset tegevust Eesti riigi eest,» rääkis Rahapesu Andmebüroo asejuht Toomas Plaado. Plaado sõnul panustatakse sellise tegevuse tuvastamiseks ja peatamiseks ka rahvusvahelise koostöö tihendamisse, sealhulgas Leedu rahapesu andmebürooga.
Eesti probleemiks on jätkuvalt ka sularaha tootev maksukuritegevus, narkokuritegevus ja salakaubandus.
Kuigi sularahatehinguid tehakse Eestis Euroopa keskmisest vähem, on sularahatehingute haavatavus kuritegelikule ärakasutamisele RAB-i hinnangul siiski olulisel tasemel siinse puuduliku riskiteadlikkuse tõttu. Ühelt poolt vajavad sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid järjepidevat ja metoodilist hindamist siseriiklikus riskihinnangus. Teiselt poolt vajab tõstmist kohustatud isikute teatamisaktiivsus ja -kvaliteet.
Sularahaintensiivsed teenusepakkujad saadavad rahapesu andmebüroole väga vähe kahtluspõhiseid sularahateateid, mis on ameti selgitusel märk ebapiisavast hoolsuskohustuse täitmisest või madalast riskiteadlikkusest – seda näiteks makseagentide, hasartmänguettevõtete ja notarite puhul. Haavatavus on veelgi suurem teatud teenuste osas, kus teateid esitavad vaid üksikud teenusepakkujad – valuutavahetus, väärismetallide tehingud ja kinnisvara vahendamine.
2022. aastal sagenesid sularahatehingud Kesk-Aasia riikide, Türgi ja Araabia Ühendemiraatidega ehk riskiriikidega, mida teadaolevalt kasutatakse Venemaale kehtestatud rahvusvahelistest sanktsioonidest möödahiilimiseks.
RAB-i uuring on esimene avalikkusele suunatud tervikkäsitlus sularahaga seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest. Uuring tugineb eksperdiintervjuudel uurimisasutuste esindajatega, sularaha kriminaalmenetluste arestimisandmetel, Eesti Panga maksestatistikal ja sularaharingluse andmetel, maksu- ja tolliameti sularahakontrolli andmetel ning rahapesu andmebüroole tehtud sularahaga seonduvatel teadetel.