Eesti Pank: intresside tõusuga kasvavad ka pankade intressikulud

Eesti Panga värske prognoosi kohaselt on kahe langusaasta järel paranenud tingimused majanduse kasvule pöördumiseks. Foto: Shutterstock

Eesti Panga ökonomisti Mari Tamme sõnul kasvavad koos intressimäärade tõusuga ka pankade intressikulud.

• Euroopa Keskpanga intressitõusud on pankade intressitulu hoogsalt kasvanud ja intressikulu tõus on jäänud intressitulu omale alla. Seetõttu on pankade kasumid suurenenud.
• Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Nõudmiseni hoius on aga tavaliselt hoiusetüüp, mille eest maksavad pangad väga väikest intressi. Samas peavad mõned, üldjuhul väiksemad pangad hankima kallima hinnaga rahastust mujalt.
• Keskpanga intressitõusude ülekandumine hoiuste intressimääradesse toimub aeglasemalt kui laenude intressimääradesse. Seda mõjutab paljuski ka see, kui kiiresti tahavad pangad laenuportfelli kasvatada ja milline on konkurentsiolukord pangandusturul.
• Konkurents hoiuste üle on suurenenud: pangad maksavad tähtajaliste hoiuste eest senisest märgatavalt rohkem ning inimesed on hakanud paigutama raha nõudmiseni hoiustelt tähtajalistele. Selline muutus toob pankadele kaasa intressikulude kasvu.

Kuna Eesti pankade portfellis on laenud valdavalt ujuva intressimääraga, siis tõuseb või langeb nende pealt teenitav intressitulu vastavalt sellele, kuidas liiguvad rahaturu intressimäärad. Eestis on üle 90% ettevõtete ja majapidamiste laenudest ujuva intressimääraga, mis on euroala riikide hulgas üks kõrgemaid. Euroalal välja antud ettevõtete ja majapidamiste uutest laenudest on ligikaudu 65% selliseid, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks kui aasta. Vaid veidi alla veerandi eluasemelaenudest on euroalal sellised, mille intressimäär on fikseeritud lühemaks perioodiks kui aasta. Eestis muudetakse suurema osa laenulepingute intressimäärasid turutingimustele vastavaks iga kuue kuu tagant, nii et rahaturu intressimäärade muutus kandub pankade intressitulusse üle üsna lühikese viitajaga. Kui vaadata ajas tagasi, siis ka aastatel 2005–2010 tõusid ja langesid euribor ning Eesti pankade intressitulu samaaegselt. Seetõttu muutub meie pankade intressitulu rahaturu intressimäärade tõustes või langedes kiiremini ja suuremas ulatuses kui mitmetes teistes Euroopa riikides.

Eesti pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Nõudmiseni hoius on aga tavaliselt hoiusetüüp, mille eest maksavad pangad väga väikest intressi.

Pangandussektori intressikulu on vaatamata raha hinna tõusule suurenenud intressitulust aeglasemalt suuresti sellepärast, et märkimisväärse osa pangandussektori kohustustest moodustavad madala intressiga nõudmiseni hoiused. Enne 2009.–2010. aasta majanduskriisi pärines suur osa rahastusest siinsete suuremate pankade välismaistelt emapankadelt. Kuna Skandinaavia pangad hankisid rahastust omakorda rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt, sõltus ka Eestis pankadele laenatud raha hind otseselt rahaturu intressimääradest ning intressikulu ja -kulu tõusid ja langesid toona käsikäes. Pärast majanduskriisi polnud laenukasv ülemäära kiire ja vajadus saada emapankadelt lisarahastust vähenes. Samal ajal kasvasid hoiused investeeringutega seotud ebakindluse tõttu kiiresti ja hoiuste roll pankade rahastuses suurenes märkimisväärselt. Kuna aga intressimäärad langesid järgnevatel aastatel väga madalalale tasemele, polnud hoiustajatel suurt mõtet tähtajaliselt hoiustada ja raha hoiti järjest rohkem nõudmiseni hoiustel ehk siis lihtsalt pangakontol. 2021. aasta viimaseks kvartaliks oli nõudmiseni hoiuste maht saavutanud oma kõrgeima taseme (üle 70% pankade kõikidest kohustustest), samas kui tähtajaliste hoiuste osakaal pangandussektoris tervikuna oli kahanenud 12%le.

Pangati on nõudmiseni hoiuste osakaal rahastuses väga erinev, mistõttu on osade pankade intressikulu suurem ja kallinenud rohkem. Mõnes pangas pole üldse nõudmiseni hoiuseid, samas kui teistes moodustavad need isegi kuni 80% kohustustest. Nõudmiseni hoiuseid on rohkem pigem sellistes pankades, mis on suuremad ja kauem tegutsenud ning kellel on laiaulatuslik pangakontorite ja -automaatide võrgustik. Teised, üldjuhul väiksemad ja lühemat aega turul tegutsenud pangad peavad rahastust leidma mujalt: kaasama kõrgema hinnaga tähtajalisi hoiuseid, laenama raha teistelt pankadelt või võlakirjaturgudelt. Seda tüüpi rahastus on hoiustega võrreldes kallim ja selliseid võimalusi kasutavate pankade intressikulud on kasvanud kiiremini kui neil pankadel, mis toetuvad pigem nõudmiseni hoiustele.

Intressimäärade tõustes kasvavad ka pankade intressikulud, aga see võtab lihtsalt kauem aega kui intressitulude puhul. Kuna inimesed ja ettevõtted on seni kasutanud kiiresti kasvanud kulutuste katteks varem kogunenud sääste, siis on hoiuste kasv aeglustunud. Kuivõrd pangad on soovinud laenuportfelli edaspidigi kasvatada, on konkurentsivõitlus pankade vahel hoiuste puhul ägenenud ja pangad on tähtajaliste hoiuste intressimäärasid tõstnud. Kliendid on sellele reageerinud ja hakanud paigutama raha nõudmiseni hoiustelt tähtajalistele. Iseäranis hoogustunud on see selle aasta algusest, kui hoiuseintressid hakkasid hoogsamalt kerkima. Ka pole meil hoiuseintresside mõttes teiste riikidega võrreldes midagi häbeneda: Eesti pankade tähtajalistele hoiustele makstavad intressimäärad on euroala keskmisest kõrgemate hulgas. Selles, et hoiuseintresside ülekandumine võtabki rohkem aega kui laenuintresside puhul, pole midagi imelikku. Seda on täheldatud sarnaselt meiega paljudes riikides ning on korduvalt tõestatud ka erinevate riikide kogemusi hõlmavates majandusuuringutes.

Kui pank ei suuda piisavalt tulu teenida, võib see piirata võimet laene väljastada ning seada ohtu panga edasise tegevuse ja pangaklientide hoiused.

Ligi kümneaastast perioodi hõlmavas vaates küündib Eesti pankade puhasintressitulu riikide võrdluses keskmistest pisut kõrgemate sekka. Euroalal on see küll üks suuremaid näitajaid, sest euroala pankade kasumlikkust on vahepeal kahandanud pärast üleilmset finantskriisi tekkinud suured laenukahjumid ja ka pankade tegevuskulud on olnud tuludega võrdluses kõrged. Seetõttu on Euroopa Keskpank möödunud kümnendi jooksul pidevalt rõhutanud euroala pankade kasinat kasumlikkust kui üht suuremat finantsstabiilsust ohustavat riski, mis võib seada ohtu pankade jätkusuutliku tegutsemise. Intressitulu on üks pankade põhilisi tuluallikaid, mille arvelt tuleb katta intressikulu, tegevuskulud ja laenukahjumite katteks tehtavad eraldised. Samuti tuleb kuludest ülejääva osa, kasumi arvelt suurendada kapitali, et kasvatada laenuportfelli. Kui pank ei suuda piisavalt tulu teenida, võib see piirata võimet laene väljastada ning seada ohtu panga edasise tegevuse ja pangaklientide hoiused.