ÜLEVAADE ⟩ Kus on Ida-Virumaa kõrgeimad kinnisvarahinnad ning millisel piirkonnal on suurim potentsiaal?
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
23. juuni 2023, 13:21
/nginx/o/2023/06/19/15401668t1hb788.jpg)
Ida-Virumaa üllatab oma mitmekesisuse ja ettearvamatusega, sealhulgas kinnisvaraturul. Investeeringud ja pidev areng suunavad üha enam tähelepanu sellele mõnevõrra unarusse jäetud piirkonnale, mille soodsate hindadega kinnisvaraturul on potentsiaali enamaks, edastab LHV.
Ida-Virumaa korteriturg moodustab umbes kümnendiku kõigist tehingutest Eestis ning on tehingute arvu järgi maakondade vahelises arvestuses kolmandal kohal. Kõige rohkem kinnisvaratehinguid toimub muidugi Harjumaal. Selle maakonna korteritega toimus 2022. aastal 52% kõigist korteritehingutest Eestis. Järgneb Tartumaa (14,3%). Ida-Virumaa hõivab uhke kolmanda koha (12%), mis on selle piirkonna jaoks viimaste aastate kõrgeim näitaja. Näiteks 2020. aastal moodustas Ida-Virumaa korteritehingute osakaal 10% kõigist tehingutest Eestis ja 2021. aastal 10,7%.
Tõeline buum Ida-Virumaa turul toimus 2021. aastal, kui korteritehingute arv kasvas võrreldes eelneva aastaga 35%. «See võib olla peamiselt seotud teise pensionisamba väljamaksetega. Ja see pole üllatav. Arvestades madalat kinnisvara hinda selles piirkonnas, saab juba 10 000 euroga osta elamispinna enamikus suuremates asulates,» ütleb LHV kodulaenuhaldurite tiimijuht Natalja Shvets.
2022. aastal turg stabiliseerus ja tehingute arv maakonnas praktiliselt ei muutunud, näidates vaid 1% kasvu. Siiski suurenes tehingute keskmine summa 13%, mis viitab kinnisvarahindade kasvule piirkonnas.
Väikesed ja vanad korterid
Ida-Virumaa elamufondi enamuse moodustavad 1960.–1990. aastatel ehitatud hooned. Kahjuks pole viimastel aastatel maakonnas praktiliselt uusi eluhooneid ehitatud. Möödunud aastal müüdi Ida-Virumaal kokku 2936 korterit keskmise suurusega 46 ruutmeetrit, samal ajal kui Harjumaal ja Tartumaal oli omanikku vahetanud korteri suurus keskmiselt 58 ruutmeetrit. «Inimesed eelistavad uusi või heas seisukorras hooneid ja tänane suurim probleem Ida-Virumaal on tühjenevad elamud,» ütleb Natalja Shvets.
Kõige enam tehinguid piirkonnas tehti Kohtla-Järvel ja Narvas, vastavalt 926 ja 905 tehingut. «Põhjus, miks Kohtla-Järve tehinguaktiivsus on samas suurusjärgus Narvaga, peitub ilmselt selles, et tegu on elanike arvult viienda linnaga Eestis. Ühtlasi on Kohtla-Järve hinnatase üks Ida-Virumaa taskukohasemaid. Samuti asuvad Kohtla-Järve linnaosad üksteisest eraldi. Näiteks Ahtme linnaosa asub otse Jõhvi külje all, aga administratiivselt kuulub ta Kohtla-Järvele,» selgitab Shvets.
Maa-ameti andmete kohaselt on seal keskmine ruutmeetri hind 195 eurot, mediaanhind 152 €/m2. Samal aja on keskmine ruutmeetri hind Narvas 551 eurot, mediaanhind ulatub 508 €/m2. Siinkohal tuleb rõhutada, et statistika ei anna alati absoluutset ülevaadet turuhindadest.
Investeerimisvääriskivi Narva-Jõesuu
Investoritel tasub tähelepanu pöörata kuurortlinnale Narva-Jõesuule. Kuigi tehingute arv moodustab siin vähem kui 5% koguhulgast, on ajalooliselt siin piirkonna kõrgeim hinnatase. 2022. aastal oli Narva-Jõesuus keskmine ruutmeetri hind 848,04 eurot ja mediaanhind 906 eurot. «Seda saab seletada prestiižse maine, mitmete spaahotellide, suurepärase ranna läheduse ja meeldiva kuurordiõhkkonnaga ning teiste turismisektori ettevõtete olemasoluga, mis pakuvad kohalikule elanikkonnale tööd,» ütleb Natalja Shvets.
2022. aastal müüdi Ida-Viru maakonnas kõige kallim korter hinnaga 196 000 eurot just Narva-Jõesuus. Viimase 10 aasta kõige kallim tehing Ida-Virumaal leidis samuti aset just Narva-Jõesuus, kus 2013. aastal müüdi korter koguni 357 000 euro eest. «Suveperioodil on mere läheduses asuvad korterid ja majad populaarsed. Neile on lihtne üürilisi leida,» sõnab kodulaenudega tegelev Natalja Shvets.
«Tuleviku osas on Ida-Virumaal võimalikud erinevad arengud. Uute asutuste lisandumine Ida-Virumaale kindlasti suurendab nõudlust ka eluasemeturu kontekstis, kuid on keeruline ennustada, kas nõudlus on ajutine ehk võiks viidata pigem üüriinvesteeringute potentsiaalile või pikaajalisem. See sõltub tõenäoliselt sellest, kui head on võimalused spetsialistidel end kvalifitseeritud erialal antud piirkonnas teostada,» märgib Natalja Shvets.
/nginx/o/2023/06/21/15405529t1h2eea.png)