Tänu energiakriisile langes mullu fossiilkütuste CO2 heitekogus EL-is

RWE söeelektrijaamad Kölni lähedal. Foto: WOLFGANG RATTAY

Eurostati hinnangul ulatus Euroopa Liidu (EL) territooriumil 2022. aastal fossiilkütuste – nafta ja naftasaaduste, maagaasi, kivisüsi ja turba – energiakasutuseks põletamisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heide 2,4 gigatonnini, mida oli 2021. aastaga võrreldes 2,8 protsendi võrra vähem; Eestis näitaja samal ajal kasvas.

Energiakasutusest tulenevad CO2-heitmed on suured kliimasoojenemise põhjustajad ja moodustavad ligikaudu 75 protsenti kõigist inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkogustest EL-is, teatas Eurostat.

2022. aastal vähenes energiakasutusest tulenev CO2 heitkogus 17 liikmesriigis. Suurim langus registreeriti Hollandis 12,8 protsendiga, järgnesid Luksemburg 12 protsendiga, Belgia 9,7 protsendiga ja Ungari 8,6 protsendiga. Suurim heitkoguste kasv oli 12 protsenti Bulgaarias, järgnesid Portugal 9,9 protsendi ja Malta 4,1 protsendiga. Kasvult neljandal kohal oli Eesti 3,9 protsendiga.

Ainuüksi Saksamaa moodustab ühe neljandiku fossiilkütuste energia tarbeks põletamisest tekkivast CO2 koguheitest EL-is. Järgnevad Itaalia ja Poola 12,4 protsendiga ning Prantsusmaa 10,7 protsendiga.

2022. aastal näitavad koondandmed, et tahkete fossiilkütuste CO2 emissioon EL-i tasemel veidi suurenes, samas kui nafta ja naftatoodete heitkogused jäid tunamullusega ligikaudu samale tasemele. Oluliselt, 13 protsendipunkti võrra, vähenesid maagaasi CO2 heitkogused, mis peegeldab Eurostati hinnangul liikmesriikide tehtud jõupingutusi 2022. aasta augustis kehtestatud vabatahtliku gaasinõudluse vähendamise eesmärgi saavutamiseks.