Uuring: pooled noored on valmis võltsitud tooteid ostma

Võltsitud käekotid. Foto: ERIC PIERMONT

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) avaldatud uuringu järgi peab kolmandik, 31 protsenti, eurooplasi võltskaupade ostmist endiselt aktsepteeritavaks, kui originaali hind on liiga kõrge, samas kui 15–24-aastastest noortest tarbijatest arvavad nii pooled.

Samal ajal tasus möödunud aastal neli küsitletud eurooplast kümnest seaduslikust allikast pärit sisule juurdepääsu eest, kusjuures ka Eesti vastajate seas oli tulemus sama. 80 protsenti eurooplastest arvab, et võltstoodete taga on kuritegelikud organisatsioonid ja võltsingute ostmine hävitab ettevõtteid ning töökohti. 83 protsenti vastanutest leiavad ka, et see soodustab ebaeetilist käitumist. Kaks kolmandikku näeb selles ohtu tervisele, ohutusele ja keskkonnale. 82 protsenti küsitletud eurooplastest leiab, et ebaseaduslikest allikatest piraatsisu hankimisega kaasneb kahjulike tavade risk, näiteks pettused, teatas EUIPO.

Siiski – isiklikele kogemustele tuginedes teatab 13 protsenti küsitletud eurooplastest, et on viimase 12 kuu jooksul teadlikult võltsinguid ostnud. See näitaja ulatub 15–24-aastaste seas 26 protsendini, mis on kaks korda suurem kui Euroopa Liidu (EL) keskmine, 55–64-aastaste vanuserühmas on see vaid 6 protsenti ning 65-aastaste ja vanemate seas alla 5 protsendi.

Riikide tasandil varieerub võltsinguid ostnud tarbijate osakaal 24 protsendist Bulgaarias 8 protsendini Soomes. Peale Bulgaaria on võltsingute tahtliku ostmise levik üle EL-i keskmise Hispaanias 20 protsenti, Iirimaal ja Luksemburgis 19 protsenti ja Rumeenias 18 protsenti.

Ebakindlus seoses toodete ehtsusega on samuti suurenemas. Peaaegu neli küsitletud eurooplast kümnest, 39 protsenti, on endalt küsinud, kas nad on ostnud võltsingu; pooled noortest, 52 protsenti, teatasid sama. Erinevused liikmesriikide vahel on samuti suured: kui üle veerandi Taani ja Madalmaade tarbijatest, 26 protsenti, ei ole kindlad, kas ostetud kaup oli ehtne või mitte, siis Rumeenias ulatub see näitaja 72 protsendini. Eurooplased kahtlevad ka veebisisu allikate legaalsuses: 41 protsenti ei ole kindel, kas kasutatud infosisu allikas oli seaduslik või mitte.

EUIPO uuringu eesmärk on koguda teavet Euroopa tarbijate hoiakute kohta intellektuaalomandi suhtes. Tänavu 30. jaanuarist 15. veebruarini tehti kõigis E-Li liikmesriikides kokku 25 824 veebiintervjuud vähemalt 15-aastaste elanikega.