/nginx/o/2023/06/17/15396492t1h8246.jpg)
Kümned tuhanded näljased lagled hõivavad oma karjadega Soome lopsakaid põlde.
Kliima soojenemine on toonud Soome talunikele uue suure mureallika
«Minu taga on ilmselt umbes 20-30 hektarit, see süüakse kergesti ära ühe päevaga,» ütles karjakasvataja Kari Pekonen AFP-le.
Soome Ida-Karjala piirkonnas, kus asuvad okasmetsad ja märgalad, sunnib kliimamuutus kohalikke talunikke vastuollu metsloomadega.
«Paljud selle piirkonna põllumehed on kaotanud täielikult usu ühiskonna õiglusesse,» sõnas Pekonen.
Kaks aastakümmet tagasi peatusid Soomes toitumiseks vaid vähesed lagled, kes rändasid Hollandist, Saksamaalt ja mujalt oma talvituspiirkondadest põhja poole Arktikasse, kus nad pesitsevad. Nüüd aga on neid Soomes sadu tuhandeid.
See on toonud kaasa karmi konkurentsi põllumaade pärast laglede ja põllumajandustootjate vahel.
Pekoneni sõnul söövad lagled nüüd umbes 85 protsenti tema 250 hektarist rohumaast, mis on mõeldud tema lehmade toitmiseks, mistõttu ta kaotab umbes kaks kolmandikku oma sissetulekust.
Ta osutas maapinnale ja ütles, et rohi peaks nüüdseks olema tema sääreni ulatuv. Kuid selle asemel on alles jäänud vaid kõrred.
«See on selle piirkonna jaoks talumatu koormus,» lausus ta.
Pekonen on kolmanda põlvkonna lihaveisekasvataja, kes on pidanud loobuma paljudest oma lehmadest - kaks aastat tagasi oli tal 300 lehma, nüüd on neid vähem kui sada.
See aasta määrab, mida ta tulevikus teeb.
Ränne on radikaalselt muutunud
Selleks, et kaitsta oma saaki, kahjustamata seejuures linde, on põllumajandustootjad katsetanud päikesepatareidega laserkahureid, mis peletavad legled eemale, röövlindudena tegutsevaid droone ja isegi kõlareid, millest kostub laglede enda paaniline karjumine.
Ekspertide sõnul on tulemused aga olnud ebaühtlased, sest lagled õpivad kiiresti ähvardusi ignoreerima.
Nagu paljud rändlinnud, on ka keskmise suurusega mustvalged Valgepõsk-lagled eriti tundlikud kliimamuutuste suhtes.
/nginx/o/2023/06/17/15396491t1h16e1.jpg)
Igal kevadel rändavad lagled oma talvituspiirkondadest Mandri-Euroopas, et muneda tundrasse Venemaa Novaja Zemlja arktilistel saartel ja Norra Svalbardis.
Kevadel eelistavad lagled toituda võimalikult lähedal oma põhjapoolsetele pesitsuspiirkondadele, enne kui nad lahkuvad oma viimasele teekonnale üle Põhja-Jäämere.
Põhja-Euroopa külmad kevaded tähendasid, et lagled valmistusid teekonnaks kaugemal lõunas. Kuid soojenev temperatuur sunnib parved põhja poole rändama.
«Rändavate laglede rändpeatuspaigad on radikaalselt muutunud,» selgitas looduskaitseorganisatsiooni BirdLife teadusdirektor Teemu Lehtiniemi.
Kuigi uue marsruudi põhjuseid on mitmeid, näiteks põllumajanduse vähenemine Karjala Venemaa poolel, on olulisemaks teguriks kliima soojenemine.
«Tänu globaalsele soojenemisele liigub parim koht, kus valmistuda viimaseks teekonnaks, üha kaugemale põhja poole,» ütles Lehtiniemi.
Valgepõsk-lagled seisid 1970. aastatel silmitsi väljasuremisega, sest nende arvukus vähenes umbes 10 000 isendini, peamiselt küttimise tõttu.
Sellest ajast alates on seda liiki kaitstud rahvusvaheliste lepingutega ja nende arvukus on tõusnud üle miljoni.
Kahjud ulatuvad miljonitesse
Kui kevaded olid külmemad, valmistusid lagled reisiks üle Arktika Läänemere lõunaosas, kus on rohkesti põllumaid.
Kuid Soome Karjalas on põllumaad vähem, nii et surve põllumajandustootjatele on suurem.
Nagu paljud teisedki, soovib Pekonen, et laglede kaitse alla võtmine lõpetataks ja jahipidamine taastataks.
«Kellelgi ei ole ressursse, et neid pidevalt taga ajada,» ütles ta. «Kevadel on see võimatu ülesanne, sest siis tuleb ka põlluharimisega tegeleda.»
Kuid Lehtiniemi sõnul ei pea ta seda elujõuliseks lahenduseks, lisades: «Laglesid tuleb ka tulevikus, neid on palju ja neil on vaja kuskil toitu.»
Kuna liik on kaitse all, peab riik maksma hüvitist põllumajanduses tekkiva kahju eest, milleks ainuüksi Ida-Soomes on üle 3 miljoni euro aastas.
Soome loodusvarade instituut kaalub teatud põldude määramist üksnes laglede jaoks.
Pekonen märkis, et paljud piirkonna põllumajandustootjad on juba alla andnud.
«Igaüks peab mõtlema, kas ta on valmis töötama kolmandiku palga eest. Miks me peaksime seda tegema?» küsis Pekonen.
«Vaatame, millal nälg tuleb ja annab inimestele õppetunni.»