/nginx/o/2023/04/26/15281793t1ha29b.jpg)
Eesti põhivõrguettevõtte Elering juht Taavi Veskimägi andis rahvusringhääingule ERR mõista, et Leedu seimi otsus tuua riigi elektrivõrgu sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga varasemaks tähendaks kehtiva kokkuleppe rikkumist ning sellel on poliitiline taust.
Kui Leedu seim soovib sünkroniseerimise läbi viia juba 2024. aasta alguses, siis Eesti oleks selleks Veskimäe sõnul kõige varem valmis 2025. aasta alguses. Tänavu mais teatas Elering, et varustuskindluse tagamise eesmärki silmas pidades saab kõige varajasem tähtaeg olla 2025. aasta veebruaris.
Veskimägi rääkis ERR-ile ka sellest, et kui Eesti oleks algselt soovinud üldse sünkroniseerimist Soome kaudu Põhjamaade elektrivõrguga, siis kompromissina lepiti kokku ikkagi sünkroniseerimine läbi Poola Mandri-Euroopa võrguga, aga tingimusel, et seda teevad kolm Balti riiki koos.
«Sellist olukorda ei saa põhimõtteliselt esineda, kus üks, teine või kolmas osapool hakkab tegema mingeid soolosid. Ettepanekuid, nii nagu see Leedu parlamendi ettepanek on, võib arutada, kui keegi osapool tahab, aga niikaua kui kokku lepitud ei ole teisiti, nii kaua kehtib see kokkulepe,» rõhutas Eleringi juht.
Leedu seim kiitis neljapäeval heaks elektrivõrgu Euroopaga kiirsünkroniseerimise, võttes vastu muudatused Leedu elektrivõrgu Euroopa võrgustikuga sünkroniseerimise seadusesse. Selle poolt hääletas 128 seimi liiget, erapooletuid ei olnud.
Energeetikaminister Dainius Kreivys ütles, et Leedu on 2024. aastal sünkroniseerimiseks valmis ja saavutab selle «kogu jõuga».
Aastal 2018 Baltimaade juhtide ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud lepingu kohaselt peavad Leedu, Läti ja Eesti 2025. aasta lõpuks sünkroniseerima oma elektrivõrgu Euroopa võrgustikuga. Baltimaade elektrivõrgud töötavad praegu endiselt sünkroniseeritult BRELL-ringiga, mis hõlmab Valgevenet, Venemaad, Eestit, Leedut ja Lätit, ning sõltuvad Moskva dispetšerikeskusest ja Venemaa elektrivõrgust.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)