Euroopa Liit annab Eestile ligi miljard toetust rohereformide elluviimiseks

Kütuserong. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Reedel kinnitas Euroopa Liidu (EL) Nõukogu Eesti uuendatud taastekava mahuga 953 miljonit eurot, mis keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era kui avalikus sektoris.

Kavas plaanitud tegevused viiakse ellu 2026. aasta keskpaigaks, teatas rahandusministeerium.

Algne taastekava kinnitati 2021. aasta sügisel, kuid seoses taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) toetusmahu vähenemisega, tarneahelate katkemise, kõrge inflatsiooni ning energiakriisiga tuli kava ümber vaadata. 2022. aasta suvel alanud ja tänasega lõppenud muudatuste protsessis korrigeeriti nii projektide ajakavasid kui ka koosseisu, pannes varasemast enam rõhku kliimapanusega investeeringutele, seda eriti ettevõtetele suunatud toetusmeetmetes, aga ka energeetika valdkonnas. Kavast jäeti välja Tallinna Haigla investeering, Turba-Risti raudtee ja meditsiinikopterite projekti rahastamine.

Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas pressiteates, et tähtis oli muutunud oludes ja uute väljakutsete valguses üle vaadata, millele keskenduda ja mis on taastekava ajaraamis realistlik ära teha. «Eesmärk oli kokku leppida muudatustes, mis seaks esikohale kõige kriitilisemad vajadused – ettevõtete konkurentsivõime, sealhulgas rohereformid ja energia ning digipöörde nii riigi kui erasektoris ja energiajulgeoleku,» lisas minister.

Tõus vähendab sõltuvust Vene kütusest

RRF lõplik toetusmaht Eestile on 863,3 miljonit eurot, millele lisandus 2022. aasta teises pooles REPowerEU toetus 90 miljonit eurot, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohereformi hoogustamisele.

Taastekava muudatuste käigus lisatud REPower plaani raames suunatakse 31,8 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja 18 miljonit eurot võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Samuti suunatakse 20,2 miljonit eurot biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks. Kõik need investeeringud tehakse ära juba lähiaastatel ja lõpetatakse hiljemalt 2026. aasta kevadel.

Kokku suurenes energeetika ja energiatõhususega seotud investeeringute maht kavas rohkem kui 200 miljoni euro võrra ning ettevõtlusmeetmete maht kasvas muudatuste käigus 35 miljoni euro võrra. Sellega suunatakse taastekava kaudu kasutusse kokku 543 miljonit eurot elektrivõrkude läbilaskevõime suurendamiseks, korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe parandamiseks, ressursitõhususe kasvatamiseks, rohetehnoloogiate väljaarendamiseks, vesiniku tervisahelate kasutuselevõtuks ning teisteks era ja avaliku sektori roheinvesteeringuteks. Kliimapanusega meetmete osakaal kerkis sellega kavas pea 60 protsendini nõutud 37 protsendi asemel.

«Saame selle rahaga järgnevatel aastatel oma tulevikukindlusse investeerida ja luua võimalusi uute, nutikate lahenduste sünniks. Samuti meie ettevõtete konkurentsivõimet tugevdada, avada uusi ekspordivõimalusi ning laduda sellega vundamenti meie tuleviku pikaajalisele majanduskasvule,» rääkis Võrklaev.

Valitsus kinnitas taastekava muudatuse ametliku esitamise Euroopa Komisjonile tänavu veebruaris. Sellele jätkunud läbirääkimiste tulemusena andis Euroopa Komisjon mais Eesti taastekava muudatustele heakskiidu ning tegi ettepaneku Euroopa Liidu Nõukogule uuendatud kava kinnitada.