Võimatu ülesanne ⟩ Tallinn kohustab eramaja omanikke pidama haljasalasid, kuid kust võtta kastmisvett?

Muru kastmine. Foto: Aivar Aotäht

Tallinnas peab 30 protsenti eramu hoovialast olema haljasala, kuid selle haljana hoidmine tekitab omanikele järjest enam peavalu, sest Tallinna Vesi enam soodsat kastmisvett ei anna ja eile kutsusid vee-ettevõtjad kastmisest üldse hoiduma. 

Siiani pole Tallinna Vesi kastmivee eest võtnud kanalisatsioonitasu, kuid uuest aastast see muutub – ka kastmisvee eest peab tasuma kanalisatsioonitasu ja seoses sellega uusi kastmisveega liitujaid praegu enam ei võeta. Samas, on linnal nõue, et Tallinna osas piirkondades peab olema 30 protsenti hoovialast kaetud haljasalaga.

«Rohelus on ilus, aga Tallinna Vesi ei toeta seda arusaama kuidagi oma otsustega,» kurtis Kadrioru majaomanik.

Talle on soovitatud kasutada kastmiseks vihmavett, vihma aga pole. «Vee-ettevõtete ühendus saatis ka teate, et kraanivett ei tohiks kastmiseks kasutada, kuna põua tõttu võib vett puudu jääda,» on majaomanik nõutu.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg möönab, et üht kohe toimivat lahendust ei ole.

«Taimede kastmiseks tuleb eelistada kraanivee asemel vihmavett. Vihmavett saab koguda pikema perioodi jooksul juba kevadel. Siin kiireid lahendusi ei ole, sest sadevee ja hallvee kogumiseks tuleb rajada eraldi süsteemid,» rääkis Sulg.

Tema sõnul on Norras sellised süsteemid laialdaselt kasutuses ja sinna kogutud vett saab tarvitada suvel pika põuaperioodi jooksul. Ka Eestis on hakatud järjest enam sarnaseid süsteeme kasutama ja ollakse ennetavalt põuasteks perioodideks valmis.

«Juba praegu tuleb mõelda sellele, kuidas minna vastu järgmisele suvele ja kas majapidamises leidub võimalusi pikemaks perioodiks vee kogumiseks,» soovitas ta. «Probleemi lahendustele peavad mõtlema mitte ainult elanikud, vaid ka uusi projekte planeerivad kinnisvaraarendajad ning vee-ettevõtted. Mitmetes riikides on suundumus juba elamute planeerimisel arvestada kastmisvee tarbimise vajadusega ja vajalik kastmisvee kogumissüsteem projekteeritakse juba ehitise ühe osana.»

Tallinna Vee keskkonna ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak on varem Postimehele öelnud, et nad ei saa põuasel ajal ära hoida liigset kraaniveetarbimist, küll aga saavad nad seda omalt poolt mitte soodustada.

«Kuna viimastel aastatel on sademeteta perioode üha sagedamini ja nad on varasemast pikemad, siis oleme kriitiliselt vaadanud üle meie teenuse jätkusuutlikkuse ka tulevikus ja sealhulgas meie ettevõtte võimalused üldist vee tarbimist kuivadel perioodidel vähendada, et kasvav klientide arv ja mõju keskkonnale läbi aastate suureneva veetarbimise oleks võimalikult väike,» selgitas Kappak.

Mida teha aga tänases olukorras, kus vihma pole pika aja jooksul sadanud ja pole võimalik koguda sadevett? Parima kastmise tulemuse saab just hilisõhtustel kastmistel, sest nii ei aurustu vesi lõõmava päikese all kohe ära. Kui ilm muutub ja tuleb vihmasem periood, siis tuleks kindlasti kastmisveega seotud probleeme ennetada ja koguda vihmavett.

«Haljastusemahu säilitamiseks oleks mõistlik jätta võimalusel koduaias muru niitmata, või niita seda mitte madalamaks kui 15 cm, mis võimaldab murupinnal roheline püsida ka pikema põuaperioodi jooksul,» soovitas Sulg. «Taimede liikide ja istutuskohtade valikul võiks lähtuda samuti eeldusest, et selles asukohas võiksid taimed hakkama saada võimalikult vähese kastmiseta.»

Eesti Vee-ettevõtete Liit kutsus eile üles loobuma joogivee kasutamisest kastmisveena, sest see ohustab veevarusid. Eriti oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.

Eestis on praegu piirkondi, kus veevarustus võib ülekoormuse tõttu katkeda, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.