Euroopa Parlament tegi esimese sammu tehisintellekti reguleerimiseks

Tehisintellekti kiiresti arenev tehnoloogia teeb murelikuks isegi mõned selle varasemad loojad. Foto: Mojahid Mottakin / Pexels

Kolmapäeval võttis Euroopa Parlament vastu seaduseelnõu, mis seaks uued piirangud tehisintellektiga seotud tehnoloogia kõige riskantsematele kasutusviisidele. Tegu on maailmas esimese suurema seadusega tehisintellekti reguleerimiseks.

Väljaanne The New York Times kirjutab, et eelnõu piiraks oluliselt näotuvastustarkvara kasutamist. Samuti nõuaks see tehisintellektisüsteemidelt nagu ChatGPT, et need avaldaks rohkem teavet nende programmide loomiseks kasutatud andmete kohta.

Tehtud hääletus on aga vaid üks samm pikemas protsessis - eeldatavasti võetakse seaduse lõplik versioon vastu alles selle aasta lõpus.

Tehisintellekt lööb ülemaailmset häirekella

27 riiki on tehisintellektiga seotud teemasid arutanud rohkem kui kaks aastat. Pärast seda, kui avalikustati eelmisel aastal ChatGPT, muutus see probleem aga uuesti aktuaalseks, kuna suurenesid riikide mured tehnoloogia võimalike mõjude pärast tööhõivele ja ühiskonnale.

Poliitikakujundajad üle maailma kiirustavad nüüd areneva tehnoloogia kontrolli alla saamisega. Ameerika Ühendriikides on Valge Maja toonud välja ideid tehisintellekti testimiseks enne, kui need laiemale avalikkusele kättesaadavaks muudetakse. Hiinas nõuab aprillis avalikustatud reeglite eelnõu, et vestlusrobotite tootjad peaksid kinni riigi rangetest tsensuurireeglitest. Peking võtab suurema kontrolli alla selle, kuidas tehisintellekti süsteemid andmeid kasutavad.

Areng on kiirem kui piirata jõuab

Tehisintellekti tõhusus on siiani ebaselge. Selge on aga see, et tehnoloogia uued võimed arenevad kiiremini kui seadusandjad nendega tegeleda suudavad. Varasemad versioonid seadusest ei pööranud erilist tähelepanu nn generatiivsetele tehisintellektisüsteemidele nagu ChatGPT, mis suudavad inimestega vesteldes vastustena toota nii teksti, pilte kui videoid.

Kolmapäeval vastu võetud Euroopa seaduseelnõu uusima versiooni kohaselt on generatiivne tehisintellekt aga uute läbipaistvusnõuetega. Need hõlmavad süsteemi koolitamiseks kasutatud autoriõigustega kaitstud materjalide kokkuvõtete avaldamist – ettepanek, millele on vastu tehnoloogiaarendajad, kuna see on nende sõnutsi tehniliselt teostamatu. Generatiivse tehisintellekti loojad peaksid samuti süsteemidele kehtestama kaitsemeetmed, et vältida ebaseadusliku sisu loomist.

«Kiiresti liikuvat ja kiiresti taaskasutatavat tehnoloogiat on muidugi raske reguleerida, kui isegi tehnoloogiat arendavatel ettevõtetel pole päris selget pilti sellest, kuidas asjad edasi lähevad,» sõnas Francine Bennett, direktori kohusetäitja Londonist, Ada Lovelace Instituudist, «kuid meie kõigi jaoks oleks kindlasti hullem jätkata tegevust ilma piisava regulatsioonita.»

Euroopa seaduseelnõus rakendatakse tehisintellekti reguleerimisel «riskipõhist» lähenemisviisi, keskendudes rakendustele, millel on suurim potentsiaal inimestele kahju teha. See hõlmaks süsteeme, kus intellektisüsteemid on osa kriitilisest infrastruktuurist nagu vee ja energia puhul, õigussüsteemide puhul, ning avalike teenuste ja valitsuse hüvede kättesaadavuse kindlaksmääramisel. Tehnoloogiatootjad peaksid seega enne tehnoloogia igapäevasesse kasutusse võtmist läbi viima riskianalüüsid, mis sarnaneksid ravimite heakskiitmise protsessile.

Tehnoloogiatööstuse rühmitus Computer & Communications Industry Association ütles, et Euroopa Liit peaks vältima liiga laiaulatuslikke innovatsiooni pärssivaid eeskirju.

«Euroopa Liit saab küll liidriks tehisintellekti reguleerimisel, kuid kas see ka aitab tehisintellekti uuendustele kaasa, pole veel kindel,» ütles rühmituse Euroopa poliitikajuht Boniface de Champris, «Euroopa uued tehisintellekti eeskirjad peavad tõhusalt käsitlema selgelt määratletud riske, jättes samal ajal arendajatele piisavalt paindlikkust kasuliku tehisintellekti pakkumiseks.»

Üks peamisi aruteluvaldkondi on näotuvastuse kasutamine. Euroopa Parlament hääletas näotuvastuse kasutamise keelustamise poolt, kuid endiselt on õhus küsimus, et kas riigi julgeoleku ja muu õiguskaitse eesmärkidel tuleks siiski lubada erandeid.

Veel üks seadussäte keelaks ettevõtetel andmebaaside loomiseks sotsiaalmeediast biomeetrilisi andmeid võtta – tegevus, mis võeti luubi alla pärast seda, kui näotuvastusettevõte Clearview AI andmeid nõnda kasutas.

Tehnikajuhid on aga püüdnud arutelu mõjutada. ChatGPT looja OpenAI tegevjuht Sam Altman on viimastel kuudel külastanud vähemalt 100 Ameerika seadusandjat ja muud ülemaailmset poliitikakujundajat Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Aafrikas ja Aasias, sealhulgas Euroopa Komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit. Altman on kutsunud üles tehisintellekti reguleerima, kuid on ka öelnud, et Euroopa Liidu ettepanekut võib olla liiga raske täita.

Pärast kolmapäevast hääletust arutavad seaduse lõpliku versiooni läbi Euroopa Liidu kolme haru — Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu — esindajad. Ametnike sõnul loodavad nad jõuda lõplikule kokkuleppele aasta lõpuks.