/nginx/o/2023/06/14/15390933t1hb7d7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/13/7096849t1hca68.jpg)
Huvi ja valmisolek koguda roheliselt investeerivatesse fondidesse on AS LHV Varahaldus juhatuse liikme Joel Kukemelki sõnutsi nooremate kogujate seas kasvamas.
UUS TREND ⟩ Noor valib endale võimalikult rohelise pensionisamba (2)
«Tulevik on noorte päralt ja ilmselt nad tunnetavad, et vanade majandusmudelite aeg hakkab läbi saama. Uus reaalsus on teistsugune ehk rohelisem ja keskkonnaga rohkem arvestavam,» lausus ta.
Coco Rõõmusaar (20) on valinud endale LHV pensionifondi Roheline. «Tundus kõige parem maailmale,» põhjendab ta oma keskkonnale sõbralikuma fondi valikut, «ega sellel vist väga hästi ei lähe. Kõik uudiskirjad, mis ma saanud, räägivad, et suhteliselt väike tootlus.»
LHV Rohelise fondi klientidest on 45% kuni 29-aastased ning LHV II samba fondide seas on Rohelisel fondil noorte seas kolmas koht.
«Kusjuures arvesse tuleb võtta, et tegemist on kõige noorema ja kõige äkilisema fondiga LHV II samba fondide seas,» lisas Kukemelk. III samba fondidest on Roheline hetkel noorte kogujate seas populaarsuselt teisel kohal.
LHV Roheline pensionifond investeerib otse rohepöörde trendi ja ettevõtteisse, kellele rohepööre on tulu, mitte kulu. Suurima osakaalu fondiportfellist moodustavad taastuvenergia, akutehnoloogia, elektrifitseerimise ja CO2 kvoodiga seotud investeeringud.
«Tegu on fondiga, mis hoolikalt valib nullist oma investeeringud, millel on potentsiaali ratsutada rohepöördetrendi turjal,» sõnas Kukemelk, lisades, et tuleviku muutumisega peaksidki tänased investeeringud olema teistsugused selleks, et tulevikutrendidest kasu saada.
Rohelisus kui jätkusuutlikus
Ka SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva sõnutsi peab ligi kolmandik Eesti noortest oma pensionifondi pakkujat valides tootluse kõrval oluliseks fondi jätkusuutlike investeeringute osakaalu.
«Rohelisus ehk keskkonna- ja kliimaküsimuste arvestamine on üks osa laiemast jätkusuutlikkuse mõistest. Jätkusuutlikkuse alla kuuluvad veel ka suhted töötajate, klientide ja avalikkusega ning juhtimiskultuur üldisemalt,» lausus ta.
SEB pensionifondid on investeerimisel jätkusuutlikkust ja n-ö rohelisust arvesse võtnud üle viie aasta. Kõik seitse aktiivselt juhitud pensionifondi on klassifitseeritud artikkel 8 alla, mis edendavad keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid tegureid. Iga uue investeeringu lisamisel on jätkusuulikkuse analüüs üks investeerimisprotsessi osa. Üksikväärtpaberite puhul tähendab see ettevõtte tegevuse analüüsi, suhtlust juhtkonnaga ning vajadusel aktivismi ja hääletamist üldkoosolekul.
Teistesse fondidesse investeerimisel jälgitakse fondi portfelli süsiniku jalajälge ning seda, et fond ei investeeriks keelunimekirjas olevatesse ettevõtetesse ega sektoritesse. «Näiteks söe kaevandamine, nafta tootmine, vastuolulised relvad, alkohol ja tubakas,» lisas Võrklaev.
SEB on ka portfellidest müünud väärtpabereid, mille emitendid on sattunud keelunimekirjadesse või fonde, mille süsiniku jalajälg või ebasobivate sektorite osakaal on liiga suur.
«Lisaks välistamisele teeme tööd ka ettevõtete nügimisel rohelisemate praktikate suunas ning rahastame üleminekut roheenergiale. SEB pensionifondid on näiteks suurimate investorite hulgas taastuvenergiafirmades Enefit Green ja Ignitis,» lausus Võrklaev.