/nginx/o/2023/06/15/15391818t1hbef7.jpg)
Eesti 50–99 töötajaga ettevõtetes on palgatase keskmiselt 10 protsenti kõrgem kui suuremate tööandjate juures ning ka palgatõus on olnud sellistes firmades läbi kriisiaastate kiirem, mistõttu tuleb nende edasistki vastupidavust soodustada, selgub Finora Panga värskest analüüsist.
«Tihti võrreldakse ettevõtteid tegevusala järgi, aga valdkondade sees on erinevused sageli suuremad kui sarnasused. Samas on selge, et väiksematel ettevõtetel on samalaadi tugevused ja väljakutsed ning suurfirmadel teised. Meid huvitas, kuidas on eri suurusega ettevõtted viimased kolm ja pool aastat väldanud kriiside ajast seni läbi tulnud,» selgitas Finora Panga analüütik Sten Andreas Kask.
Analüüsi kohaselt oli 100 ja enama töötajaga firmades keskmine brutopalk selle aasta alguses 1845 eurot kuus, 50–99 töötajaga ettevõtetes aga 2028 eurot. Võrreldes vahetult koroonapandeemia eelse ajaga on palgad tõusnud vastavalt 26 ja 29 protsenti. 20–49 töötajaga firmades on palgatase sisuliselt sama, mis 100 ja rohkema töötajaga firmades.
Samuti on Finora Panga läbi viidud analüüsist näha, et päris väikestes, 10–49 töötajaga ettevõtetes peab töötaja tegema palga väljateenimiseks keskmiselt üle 440 töötunni kvartalis. 50–99 töötajaga ettevõtetes on see näitaja peaaegu sama madal kui suurfirmades, vastavalt 428 ja 423 tundi kvartalis, samas kui palgad on kõrgemad.
«Loogika näib olevat see, et väikestes firmades pole kõigi protsesside jaoks eraldi inimesi ning teatav üldkoormus tuleb igaühele ilma lisatasuta juurde. 50 ja 100 vahele jääva töötajate arvuga ettevõtted tunduvad olevat piisavalt suured, et rollid oleks jaotatud ning töö- ja eraelu tasakaal mõistlik, samas piisavalt väikesed, et ka keerulistel aegadel kiiresti kohaneda ja suuta keskeltläbi rohkem palka maksta,» arutles Kask.
Finora Panga analüütiku sõnul järeldub analüüsist, et jätkuvalt keerulises majandusolukorras on oluline tagada keskmise suurusega ettevõtetele soodne keskkond.
«See on kogu Eesti majanduse huvides, et meie ligi tuhatkond umbes 60–70 inimesega ja senistest kriisidest edukalt läbi tulnud ettevõtet suudaksid kõik avanevad võimalused ära kasutada. Nagu nende senine sooritus näitab, suudavad kõige tõenäolisemalt just need ettevõtted ka mujalt koondatutele uut rakendust pakkuda, samuti kõige kiiremini palku tõsta,» nentis Kask.
«Selleks on aga kindlasti vaja, et tööjõu pakkumine vastaks nõudlusele. Ümberõppele ei saa lähitulevikus liiga palju rõhku panna. Eriti suur puudus näib olevat targa tööstuse spetsialistidest. Nende koolitamine võtab küll ka aega, aga perspektiiv tõsta tuhandeid inimesi näiteks 1300-eurose palga pealt 2000-eurose palga peale väärib pingutamist,» ütles Finora analüütik.
«Intresside tõustes on sama oluline, et rahastus, mis pole enam odav, oleks selle võrra targem. Eesti pangandus on muutunud mitmekesisemaks ja taotlustele vastamine on üha rohkem ka ärinõustamine, mida ongi vaja. Näiteks on näha, et kriisis võimalusi leidvad ettevõtted otsivad aina enam paindlikku liisingut. Õige sammuna saab välja tuua ka Kredexi värske otsuse laiendada käenduse võimalusi, selle klappi ettevõtete vajadusega näeme iga päev,» selgitas Kask.
Eri suurusega ettevõtete kriisiaja palgatasemete analüüs viidi läbi Finora Panga ja statistikaameti andmete põhjal. Analüüs hõlmas aastatel 2019–2022 kogutud andmeid kokku enam kui 140 000 Eesti ettevõtte müügitulu, tööjõumaksude ja töötajate arvu kohta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)