/nginx/o/2023/06/15/15391796t1ha737.jpg)
Postimees Grupi juhatuse esimehe Toomas Tiiveli sõnul ei saa nõustuda ühegi peaminister Kaja Kallase väitega, millega ta õigustab meediale käibemaksu tõstmist, ühtlasi on koalitsioon Tiiveli väitel tõrjunud kõik meedia katsed alustada maksumuudatuste teemal valitsusega dialoogi.
Kui Kaja Kallas heitis kolmapäeval riigikogu infotunnis meediale ette, et mullu kevadel rakendatud käibemaksu alandamine ei jõudnud tarbijahindadesse, vaid ajalehed hoopis kallinesid, ühtlasi nimetas Kallas mulluseid maksuleevendusi «veaks», siis Tiiveli sõnul ei olnud 2022. aasta maksualanduse eesmärk saada ajalehtede hinda odavamaks.
Tiivel meenutab mullu 18. mail valitsuse pressikonverentsil kõlanut, milles toonane koalitsioon kinnitas: «Muudatuste kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust».
«Niisiis käibemaksu alandamise põhjused olid hoopis muud, kui koalitsioon on viimasel nädalal väitnud, ja sellest oldi vähemalt tol hetkel teadlikud,» ütles Tiivel, kelle sõnul oli käibemaksu langetusest kirjastajatele mullu väga palju abi.
Tema sõnul on raske mõista ka Kallase juttu selle kohta, et ajakirjanduse hinnatõus on olnud suurem kui hindade kallinemine üldiselt riigist. Nimelt on Kallas öelnud, et kui võrrelda maikuu taset detsembri omaga, siis ajalehed on kallinenud 8,4 protsendi võrra, samal ajal kui üldine hinnatase on kallinenud neli protsenti. «Ehk siis ajalehed on kallinenud kiiremini kui keskmine ostukorv,» ütles Kallas kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Tiiveli sõnul ei saa aga üldist hindade kallinemist ajakirjanduse hindadega võrrelda. «Trükimeedia sisendhinnad on aastaga kasvanud oluliselt rohkem kui üldine inflatsiooninäitaja: näiteks paberi hind üle kahe korra ja kojukande hind 25 protsenti,» tõi Tiivel esile.
Mis käimasoleva protsessi puhul meele eriti mõruks teeb, on Tiiveli sõnul see, et maksutõusu otsus tehti ära ilma igasuguse mõjuanalüüsita ja valitsusel puudus vähimgi soov dialoogi pidada. «Nii meedialiit kui väljaanded on pakkunud erinevaid alternatiive olukorra lahendamiseks ja isegi kui üks-ühele vestlustes kohtasime teatavat mõistmist, siis kokkuvõttes on läinud see jutt kurtidele kõrvadele,» ütles Tiivel.
Tema sõnul pole väljaandjatel ega peatoimetajatel praegu laual ühtegi head valikut. «Kas tuleb täiendavalt kulusid kärpida ja vähendada ilmumispäevi? Ning mis saab ajakirjanduse kättesaadavusest maapiirkondades?» küsis Tiivel, lisades, et meediaväljaannete hindade tõstmise võimalikkust on väga raske näha.
«Olukorras, kus Euroopas käib sõda ja teisel pool Peipsi järve valatakse propagandamasinasse järjest kütust juurde, on valitsus otsustanud omaenda ajakirjandust nõrgestada ja süvendada veelgi ebavõrdsust ja konkurentsiprobleeme,» on Tiivel nördinud.
Postimees Grupi juhi sõnul vajab meedia maksuerisust, kuna nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid pole suutnud tagada ajakirjandusele võrdseid konkurentsitingimusi digihiidudega, mis toob kaasa reklaamiraha massilise äravoolu. «Samuti ei ole meediasektor taastunud Covidi ega sellele järgnenud kobarkriiside mõjust. Ühtlasi on vaja ajakirjandust tugevdada, tõrjumaks populismi ja äärmuslikkust levitava sotsiaalmeedia pealetungi,» lisas Tiivel.
BNS kuulub Postimees Gruppi.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)